Kati Kusmini meik on peaaegu nähtamatu. Huuled ja sõrmeküüned on õrnalt värvitud. Kõrvanibude küljes ripuvad pisikesed kullast südamed. Poisipea kandja teab, et ta näeb välja seksikas ja tõsiseltvõetav.
Kummaline naine. Kõike muud kui beibe. Sel ajal kui paljud teised laterdavad tüüpilisi naistejutte, ajab tema asjad joonde. Muudab firma tööd “efektiivsemaks”, mispeale “ustega prõmmitakse” ja “pahameelega töökohta vahetatakse”.
2000. aastal oli Eestis kolm naiste juhitud erafirmat, mis tõid üle kümne miljoni krooni kasumit. Kehra paberivabrik tootis Žanna Botvinkina käe all 70 miljonit krooni. Teise koha saavutas soomlanna Maisa Hakola Stockmanni kaubamajas 16 miljoniga. Kolmandaks tuli Sirje Aal ehitusmaterjale tootva Makroflexiga. Tema tulemus: 14 miljonit krooni.
Septembris liitus selle pundiga veel üks naine.

“Kas tahate kindlasti naisterahvast?” küsis Kati Kusmin.
“Juht on juht,” vastas Tallinna Kaubamaja kontserni pealik Toomas Tamsar. Ta otsis uut direktorit grupi suurimale firmale.
Kümnest Tallinna Kaubamaja töötajast on üheksa naised. Neile oli teade naisülemusest suur ehmatus. 42aastase ajaloo jooksul on maja Gonsiori tänaval juhtinud mehed.
Imestajate hulgas oli ka Tamsari enda abikaasa. Miks ta usaldab 500 alluva juhtimise naisele, kel on aastane titt?
“Ütlesin abikaasale, et see on Kati otsus,” räägib Tamsar, “Kati on nii palju täiskasvanud, et oma elus seda tasakaalu leida. See pole lihtne, aga küll ta hakkama saab.”

Kati Kusminil oli tõepoolest hirm. Olümpia hotelli asedirektorina käsutas ta 350 inimest. Kuid hotellis polnud naiste ülekaal nii suur. “Meeste kollektiivis on tervislikum õhkkond.”
Paari nädala pärast tundus, et “müügisaalides on jää murdunud”. Kuidas Kusmin seda tegi? Meestemaailma teenindusjuht River Uiboupin: “Pärast mitut kuud oli tunda, et direktor on majas. Ta tuleb ja küsib kõike.”
“Everything is in details,” filosofeeris Tamsar. Ka Kusmini jaoks on kõik detailides. Ta toob näiteks uuenduse sukkpükste müügis. Tootja järgi välja pandud kaup tõsteti ümber otstarbe järgi. Nüüd on eraldi õhukesed, paksud, korrigeerivad, vereringet stimuleerivad ja veel kolme sorti sukkpüksid.
Ühel nädalavahetusel ilmus direktor tööle koos poeg Karliga. Teda huvitas, kuidas pääseb lapsekäruga Kaubamajas liikuma. Viiendale korrusele sõitis ta kaubaliftiga.
“Kati on managing by walking around ja hands on tüüpi juht,” seletab personalidirektor Janika Kuusik. Juhib ringi tormates ja paneb ise käed külge.
Enne jõule seadsid direktorid endale rinda sildid “Teenindaja-õpilane” ja läksid päevaks müügisaali. Tamsar töötas Tartu Kaubamajas meesterõivaste osakonnas. Kusmin müüs lasteosakonnas nukke ja automudeleid.
Juba pool aastat topib ta hommikul poja auto turvatooli ja viib ta päevaks pensionäridest vanemate juurde. “Võibolla on minu naiivne lootus, et suudan kaheksa tunniga päevas hakkama saada.” Tegelikult istub ta iga päev Kaubamajas tund-kaks kauem.
“Kui naine saab hakkama müügisaalis, miks ei peaks ta tulema toime direktorina?” küsib kodukaupade müügijuht Ulve Õunpuu.

Olümpia fuajees ripub kuulsuste galeriis Ukraina presidendi Leonid Kutšma foto. Raskekaalu slaavi poliitikut tervitab viie aasta tagusel pildil pikk blond naine.
Kati Kusmin läks Olümpiasse tööle kursuseõe Helina Tuvikese kutsel 1992. Nad olid lõpetanud Tallinna polütehnilise instituudi teeninduse ökonoomika alal. Haridus tähendas praktikat Mustamäe pesumajas. Ja palju muud, millest kapitalismis vähe abi.
Olümpias valitses noor direktor Andres Liinat, kes rajas läänelikku firmat. Tema viieliikmelisse ajutrusti ehk “fronti” sobisid nõukogude hotellindusest rikkumata tütarlapsed oivaliselt.
Nad lugesid välismaa raamatuid ja viisid sealt leitud ideed ellu. Kuna teistele seletamine võttis liiga palju aega, tehti parem ise. Kõrgharidusega tüdruk koristas tube ja kirjutas üksikasjaliku eeskirja, kuidas seda efektiivselt teha. Norm oli 19 minutit.
Olümpia vastuvõtuosakonda ilmusid registreerimisletid, mille kõrgus nõudis töötajatelt püsti seismist. Alguses vedas Kusmin sinna taha tekkinud toole isiklikult ära. 
Stressi sel ajal Eestis veel ei tuntud. Töö tegi noored õnnelikuks. “Katit tuli vahel jõuga õhtul kella kümne ajal töö juurest minema tirida,” meenutab Tuvike.
“Kolm nädalat USAs Cornelli ülikoolis oli ainus kord, kui Kati ennast väheke vabamalt tundis.” Nädalavahetusel võtsid sõbrannad auto ja põrutasid Atlantic City merekuurordisse.
Ikkagi võitis distsipliin. “Kati nõudis, et lähme päev varem tagasi. Ta oli lubanud minna mingisse veiniistandusse,” räägib Tuvike. “Iga teine oleks eelistanud vedelemist ookeani ääres!”
Nädal Cornellis maksis 1300 dollarit. Teised tulid koju, aga Kusmin mitte. Peale firma makstud õpingute võttis ta mõned kursused oma raha eest. Arve pidi olema mitukümmend tuhat krooni. “See avaldas kõigile suurt muljet,” teab endine töökaaslane Anu Vähi.

90ndate lõpul kasvas Olümpia tuumik üle Reval Hotelligrupi juhtkonnaks. Nüüd tegeldi nelja hotelliga Eestis ja kahega Lätis. Kati Kusminist sai arendusdirektor, kes mehi tagant torkis.
Andres Liinat: “Kui mõnda tema väidet ei “ostetud ära”, siis ilmus uus väide. See võis nii mõndagi vaidlust alustada algusest.”
Arendusdirektori töölaud jahmatas paberilasuga. “Kati teadis alati, kus hunnikus miski dokument on,” räägib kolleeg Karin Põldma.
Suurem kuhi märkis Tallinna sadamasse ExpressHoteli rajamist. “Seal on palju minu hinge,” ütleb Kusmin ise. 1999 ehitatud kahe tärniga hotell on väga läbimõeldud. Väike personal, suhteliselt palju lisateenuseid, võimalikult efektiivne rahamasin.
Nagu ükski kindral ei jäta lahingu juhtimist kunagi sõdurite hooleks, hoidis ka Kusmin ohje enda käes. Pärast lapse sündi püsis ta kodus pool aastat. Vahepealgi käis kontoris ja saatis kodunt töiseid e-meile.
Reval Hotelligrupi tegevdirektor Feliks Mägus: “Utsitasime teda kodus olema. Võib jääda mulje, et mis kuradi organisatsioon see Reval on. Müügi- ja marketingidirektor Maarika Liivamägi tuli tööle kaks-kolm kuud pärast lapse sündi. Ma küll ei saa aru, miks naised nii teevad.”
Töö ja vaba aja vaheline piir on Kusmini jaoks ammu kadunud. “Vaba aeg – mis see veel on? Mulle endale kuuluv aeg on peaaegu olematu,” vastas ta Kaubamaja siselehe küsimusele eraelust.
See naine elab saavutustele. Möödunud suvel tõmbasid Revali Norra omanikud uute hotellide ehitamise plaanidele kriipsu peale. Pärast tosinat aastat hotellinduses muutis see Kaubamajja mineku kergeks.
“Lausa nii kõrgele on jõudnud?” imestab klassijuhataja Edgar Kaugema Tallinna Lilleküla gümnaasiumist. “Kati oli juba kooliajal väga tubli, klassivanem, pioneeriaktivist ja lõpetas hõbemedaliga.”
Jaanuaris tegi Kaubamaja omanike esindaja Andres Järving talle ettepaneku võtta üle kogu kontserni juhtimine. Nii suurt pakkumist pole Eesti äris tehtud ühelegi naisele.
See lõi Kusmini pahviks. “Ma pole päris toibunud siiamaani.” Ta keeldus, kuid nõustus hakkama kohusetäitjaks uue inimese leidmiseni.

Tuttav hollandlane tuiab ööklubi avamiseni jäänud minuteid parajaks tegema.
“Kati, kas sa tead? Mul on juba viis aastat Olümpias oma laud! Ma ei oska ju süüa teha!”
“Ära joo liiga palju!” hüüab mees  hüvastijätuks. Kati Kusmin pole võtnud õhtu jooksul tilkagi alkoholi. Olukord on kogu aeg tema kontrolli all.