2007. aasta pronksiöö ja 2008. aasta Gruusi sõja laines toimunud küberrünnakute järel oli selge, et sõjapidamine on kolinud ka küberruumi. Kuid kui "tavalise sõja" jaoks on olemas reeglid, siis kübersõja jaoks tuli neid hakata alles välja mõtlema.
Kakskümmend rahvusvahelist eksperti töötasid NATO küberkaitsekeskuse eesvedamisel kolm aastat ja valmis reeglistik, mida tuntakse „Tallinna manuaali“ nime all. See ei ole küll NATO ametliku dokument, vaid käsiraamat, mis võetakse lahti, kui küberrünnak toimub.
Cambridge´i ülikooli kirjastuses märtsi lõpus välja antud 282-leheküljeline raamatus on 95 reeglit. Eestis koos käinud ekspertide tööd koordineeris Liis Vihul.
 
Millal võib riik häkkeri maha lasta?
Siin tuleb eristada riigi reaktsiooni rahuajal ning sõjaajal. Esimese puhul käsitletakse häkkereid kui kurjategijaid, kelle tegevust hinnatakse kriminaalmenetluse raames ning seega peavad nad muretsema rahatrahvi või vangistuse, mitte mahalaskmise pärast.
Relvakonflikti puhul on aga olukord oluliselt teistsugune. Kui häkkeriks on tsiviilisik, siis teda võib vastane rünnata selle aja jooksul, kui ta otseselt vaenutegevuses osaleb – ehk sel ajal, kui too häkker parajasti küberründeid toime paneb ning tema tegevus mõjutab vastaspoole sõjalist võimekust, ei kaitse sõjaõigus teda kui tsiviilisikut ning teda võib rünnata samamoodi nagu võitlejaid.
 
Loe täiemahulisest intervjuust, miks Eesti ei oleks tohtinud pronksiööl küberrünnakutele rakettidega vastata, kuid Gruusia oleks seda 2008. aastal tohtinud teha.