Haigekassa eelarve on 11 miljardit krooni, aga raha on ikka vähe. Kas inimesed, kes teadlikult tervist rikuvad peaksid maksma ise oma raviarved kinni? Löögi alla võiks sattuda need, kes on purjuspäi korduvalt õnnetusse sattunud või suitsetajad ja paksud, kelle vererõhk on kõrge, kuid kes hoolimata arsti hoiatusest elustiili ei muuda. Kas selline mõte oleks teostatav? Selgub, et idee on hea, kuid raske täita. Halvad harjumused on Eestis osalt juba maksustatud. Hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis valminud teadustöö hindab liigse joomise kuluks ühiskonnale vähemalt 2,2 miljardit krooni. Pisut suuremagi summa korjab riik igal aastal kokku aktsiisidena. Ainult, et see raha ei lähe meditsiinile. Kui suitsetajate hind ühiskonnale on vähemalt miljard krooni, siis aktsiisina korjab riik kõhvijatelt kokku tervelt kaks miljardit krooni, mis jällegi ei kulu tervishoiule. Võib liialdamata öelda, et suitsetamine on rahaliselt kaalukalt maksustatud. Liigsööjad tekitavad ühiskonnale kulu 800 miljonit krooni. Samas neid eraldi maksustatud pole. Mitmetes Euroopa riikides kogutakse makse maiustelt ja limonaadilt.

Avalehele
84 Kommentaari
Loe veel: