Kas paadunud joodikud, suitsetajad ja paksud peaksid oma ravi ise kinni maksma?
Maksumaksjatena andsime möödunud aastal haigekassale 11 miljardit krooni, aga sellest on ikka vähe. Raha oleks veel rohkem vaja. Tervist raiskavast elust tekkiv kahju on kroonides mõõdetav, ehk peaks sundima patustajad teadliku tervise rikkumise eest ise oma ravi kinni maksma?
Mõte on ilus, kuid süüvimisel selgub, et lihtsam on ideele vastu vaielda kui seda heaks kiita.
Haigekassa juht Hannes Danilov ütleb, et sellist süsteemi pole kasutatud kusagil maailmas. “Söömine on seadusega lubatud tegevus, samuti suitsetamine.” Danilov küsib, et kuidas selline süsteem võiks toimida: paneme inimesed ritta ja nõuame, et kõik mehed, kelle vöö ümbermõõt on üle saja sentimeetri (naistel üle kaheksakümne), maksavad arstil käimise arved ise? “Tundub naljakas? Mulle ka,” ütleb Danilov.
Ettevõtja, kaardifirma Regio omanik Teet Jagomägi toob välja, et on keeruline sõnastada tervislikku ja ebatervislikku käitumist. “Mees, kes vaatab teleka ees tugitoolis vutti, suitsetab ja joob, võib osutuda haigekassale odavamaks kui fanaatiline jalgpallur, kes igal mängul uusi vigastusi skoorib.” Ei saa lihtsalt öelda, et sportlane elab tingimata tervislikumat elu. Samuti võiks äärmuslikult nõuda, et demineerija jätaks liigse riski pärast töö või haigekassa loobuks kehva stressitaluvusega õpetaja ravist.
Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Marge Reinap on teinud uurimuse, mis käsitleb majanduslikku kahju, mida riskikäitumine tekitab. Suvel sai ta selle töö eest Eesti Panga teaduspreemia.
Reinap peab üldiselt tõhusaks inimeste mõjutamist rahakoti kaudu. Ta ütleb, et on teaduslikult tõestatud, et alkoholi ja tubaka kõrge hind on riigile odav moodus suunata inimesi tervislikumalt elama. Häid tulemusi annab ka alkoholireklaami keelamine.
Samas on nii joomine kui suitsetamine juba praegu aktsiisiga üsna kõrgelt maksustatud. Täiesti maksuvaba on aga liigsöömine – mõnedes Euroopa riikides on lisamaks maiustele või limonaadile.
Aastane kulu riigile
? Alkohol 2,2 mld krooni
? Suitsetamine 1 mld kr
? Liigsöömine 800 mln kr
? Vähene spordi tegemine 00 mln kr
? Vähene puu- ja juurviljade söömine 350 mln kr
Allikas: Marge Reinap
Ülekaaluline
? Liigisukast söömisest saab riik igal aastal kahju vähemalt 800 miljonit krooni. Just naistel halveneb elukvaliteet paksusest tulenevate haiguste käes virelemisest. Suure kehakaaluga inimesel on suur tõenäosus vererõhu tõusuks ning risk haigestuda sellest tulenevatesse tõbedesse. Samuti on neil palju liigeseprobleeme ja risk haigestuda suhkurtõppe.
Napsitaja
? Liigsest joomisest tuleb riigile aastas kahju vähemalt 2,2 miljardit krooni. Alkoholi aktsiisi laekub ligikaudu sama summa, kuid see ei lähe tervishoiule. Summa on suur, sest napsutajad satuvad noorena õnnetustesse – elamata aastad on suurim kahju. Peamine tõbi, mida joodikutel tuleb ravida, on maksatsirroos, milleks kulus eelmisel aastal 14 miljonit krooni. Teiseks kimbutab neid kõrge vererõhk, mille tagajärg võib olla infarkt või insult. Naistel suureneb risk saada rinnavähk.
Suitsetaja
? Suitsetajad tekitavad riigile igal aastal kulu vähemalt miljard krooni. Aktsiisiga korjatakse tagasi üle kahe miljardi krooni, kuid seegi ei lähe otse tervishoidu. Usin kõhvimine hakkab mõjutama tervist pärast 45. eluaastat, olles siis suur kasvajate (eriti kopsuvähi) ja südamehaiguste põhjustaja. Läinud aastal kulus haigekassast 60 miljonit krooni kopsuvähi raviks. Omaette teema on, et lapsed, kes on passiivsed suitsetajad, põevad rohkem kõrvapõletikke ja astmat.
Allikad: Marge Reinap, TTÜ; haigekassa; sotsiaalministeerium; Tervise arengu instituut
