Kas Pätsi ajal oli elu parem?

Kumma ajal oli elu Eestis odavam – kas 70 aastat tagasi president Konstantin Pätsi või nüüd peaminister Andrus Ansipi valitsemise päevil?

Kogu Nõukogude aja vältel kirjeldati Pätsi aega mustades värvides, kus tööinimesed virelesid vaesuses ja tööbörside uste taga looklesid alatasa pikad järjekorrad. Kriiside päevil oli tõepoolest raske, aga 1930. aastate teisel poolel, kui riiki juhtis president Konstantin Päts, käis tööinimesegi käsi kenasti.

Lood vohavast vaesusest on müüt, mida tõendab ka ajaloolase ­Janek Konsapi värske uurimus “Töölisperekondade eluolust 1930ndate II poole Tallinnas”.

Kui isegi põgusalt võrrelda 70 aasta tagust eluolu praegusega, polegi vahe mäekõrgune.

Oskad palju, teenid palju

Palganumbrid küll erinevad tublisti, ent krooni ostujõud oli toona kõvasti suurem. Näiteks, kui kartul maksis tollal viis senti kilogramm, siis nüüd maksab see viis krooni kilogramm. Konsapi väitel oli 1930. aastate lõpul eestlase keskmine kuusissetulek (neto) 60 krooni. Aastal 2008 aga 10 000 krooni. Keskmise palga eest sai 1938. aastal kartulit osta 1200 kilo, 70 aastat hiljem aga 2000 kilo.

60kroonine keskmine palk on siiski petlik, sest oskaja töömees teenis kindlasti rohkem. Juba tööstuses teeniti 1938. aastal keskmiselt 87 krooni kuus – põlevkivitööstuses isegi 100. Oli ka erandeid, Johannes Lorupi klaasivabrikus maksti kõrgema kutseoskusega klaasipuhujatele koguni 300 krooni kuus, mis oli juba kuninglik palk. Võrdluseks: põllutööministeeriumi ametnikud teenisid kuus 119–139 krooni, Prantsuse Lütseumi õpetaja Kallista Kann aga 124,80 krooni.

Keskmise vedasid alla näiteks abitöölised ja lihttöölised, kelle sissetulek oli vastavalt 20 ja 30 krooni kuus. Niisiis väärtustati toonases Eestis haritud, heade kutseoskustega töölisi. Mis ei erine tänapäevast. Näiteks kuldsete kätega ehitusmehed leiavad piisavalt tööd ka masu ajal.

Toit neelab endiselt palju raha

Kui hästi või halvasti mingil ajajärgul elatakse, seda näitavad selgelt pere ehk leibkonna kulutused eelkõige toidule ja eluasemele. Kolmekümnendate lõpul neelas toit peaaegu 40 protsenti ja eluase 21,8 protsenti kahe täiskasvanuga pere kuusissetulekust. Seitse aastakümmet hiljem moodustavad toit ja eluase kokku umbes 40 protsenti leibkonna kulutustest kuus.

Erinevus Pätsi ja Ansipi aja vahel pole seega väga suur, palju rikkamaks me pole saanud. Konsapi väitel on ka sellisel juhul tegemist “elatustaseme tõusuga, kuna tänapäeval on eeskätt toitluskulude kui üüri osatähtsus vähenenud perekonna sissetulekust, võrreldes 1920ndate aastate kui ka 1930ndate II poolega”.

Ühistransport, peamiselt tramm, oli keskmisest juba veidi parema sissetulekuga eestlaste jaoks sama odav või odavamgi kui praegu. Trammiga sõideti Tallinnas tööle, turule, külla. Rasketel aegadel, kui töötu pidi sõitma hädaabitöödele, maksis ta trammipileti eest kõigest kaks senti. Odav ja arenenud ühistransport aga on üks hea elu näitajaid.

Ka meelelahutused olid odavad ja mitte vähem kättesaadavad kui nüüd. Televiisorit ja internetti siis kodudes küll veel polnud, see-eest olid nii kinopiletid kui ka ajalehed odavamad kui praegu. Rääkimata teatripiletitest. Näiteks praegu tuleb Draamateatri pileti eest välja laduda 125–225 krooni.

Kolmekümnendate lõpul aga sai teatritüki ära nähtud ka 35–70 sendi eest. Teisisõnu, kui nüüd saab keskmise kuupalga eest teatris käia 44–80 korda, siis toona sai 85–171 korda.

Nii ülevaatlik kui see võrdlus ka oli, saab siiski teha järelduse: elu Ansipi ajal on natuke parem kui Pätsi ajal. Võiks aga olla veelgi parem.

Hinnad ei pruugi alati olla täpne keskmine, küll aga näitavad suurusjärku. Iga hinna järel sulgudes on toodud kogus, kui palju seda sai keskmise kuupalga eest osta või kui palju aega tuli teenida, et seda osta. Omavahel on võrreldud praegusi hindu ja hindu ajavahemikust 1937–39.

Aasta 1938	Aasta 2008
Keskmine netopalk
60 krooni	10 000 krooni
Piim
12 senti liiter (500 l)	7,5 krooni liiter (1333 l)
Leib
19 s/kg (316 kg)	22 kr/kg (454 kg)
Või
1,8 kr/kg (33 kg)	91 kr/kg (110 kg)
Munad
5 s/tk (1200 tk)	1,4 kr/tk (7142 tk)
Juust
1,2 kr/kg (50 kg)	70 kr/kg (142 kg)
Kartul
5 s/kg (1200 kg)	5 kr/kg (2000 kg)
Kohv 0,5 kg
1 kr 75 senti / 0,5 kg pakk (34 pk)	42 kr / 0,5 kg pakk (238 pk)
Sealiha
1,10 kr/kg (54,5 kg)	70 kr/kg (142 kg)
Loomaliha
72 s/kg (83 kg)	90 kr/kg (111 kg)
Värske kala
35 s/kg (171 kg)	45 kr/kg (222 kg)
Kvaliteetsed kingad
12 kr (5 paari)	1200 kr (10 paari)
Päevaleht
6 s (1000 lehte)	18 kr (555 lehte)
Kinopilet
20 senti (300 korda)	90 krooni (111 korda)
Juukselõikus
35 s (171 korda)	100 kr (100 korda)
Korteri üür
2toaline 30 kr (2 kuud)	2toaline 4000 kr (2,5 kuud)
3toaline 50 kr (1,2 kuud)	3toaline 6000 kr (1,6 kuud)
Elekter
4,5 kr/kuu, kuulus üürihinna sisse (13 kuud)	260 kr/kuu, ilma võrgu jm tasudeta (38 kuud)
Küttepuud
7 krooni ruum (8,5 ruumi)	400 krooni ruum (25 ruumi)
Tramm
üksikpilet 10 senti, lapse- ja õpilaspilet 5 senti (600 ja 1200  korda)	üksikpilet 13 krooni, laps tasuta, õpilane 6 krooni (769 ja 1666 korda)
Bensiin
32 s/l (187,5 l)	15,3 kr/l (653,5 l)
Auto
Fiat 500 2150 kr (3 aasta palk)	Fiat 500 179 000 kr (1,5 aasta palk)
Opel Kadett 3100 kr (4 aasta 4 kuu palk)	Opel Astra Classic 177 000 kr (1,5 aasta palk)