Kas piim võib tappa?
Ameerika uueks meediamagnetiks on saanud Robert Mitte-Piima-Mees Cohen. Mees, kelle sõnum on lihtne – piim on tappev mürk! Tema raamat Milk - the Deadly Poison on viinud suuremate piimavastaste kampaaniateni ja tekitanud elavat diskussiooni nii siin kui seal pool ookeani.
Psühhoneuroloogi haridusega Cohenile on piima anti-kampaaniate korraldamisest saanud kinnisidee. Samal ajal, kui suured kuulsused nagu endine New Yorgi linnapea Rudolph Giuliani või briti supermodell Kate Moss end piimavuntsidega reklaamplakatitele jäädvustavad, üritab New Jersey’s elav mees maailmale selgeks teha, et piima joomine on kõike muud kui tervislik tegevus.
Lehmapiim soodustavat Robert Coheni väitel astma ja migreeni teket, vähi arenemist organismis ja kolesteroolitaseme suurenemist. Mis kõige hirmsam, Cohen loodab inimeste seas purustada igivana müüdi, et piimas sisalduv kaltsium aitab ära hoida luude hõrenemist ehk osteoporoosi. Sellele vastukaaluks väidab ta, et piim sisaldab suurel hulgal loomseid proteiine, mis luudele kasu asemel hoopis kahjulikuks võivad osutuda. Samuti näitab kolme lapse isa näpuga lastel tihti tekkiva piima vastase allergia peale, see olevat samuti hea märk, et piima joomine tuleb lõpetada emapiimast võõrdudes.
Oma väidete kinnituseks toob Cohen välja terve hulga maailmas läbi viidud uurimusi ja teadustöid, mida ta siis oma suva järgi tõlgendab. Lehmapiima kutsub ta põlastavalt “vedelaks lihaks”.
Piim soodustab südamehaigusi?
Cohen oleks ammu unustatud mees, kui tema fanaatilised lehmapiima-vastased jutud poleks kaasa haaranud hulga teisi tohtreid, taimetoitlasi ja loomakaitsjaid. Ühise rindena on loodud populaarteaduslik veebilehekülg www.notmilk.com, kus kõigist piima ohtudest inimesi teavitatakse.
Erilist rõhku pannakse piima laktoosisisaldusele, sest igal seitsmel inimesel kümnest kogu maailmas olevat lehmapiima joomine kas vastikust tekitav või lausa seedimatu. Laktoosi ehk piimasuhkrut on lehmapiimas 4-5 protsenti, selle seedimine on paljudel lastel ja vanematel inimestel raskendatud või puudub üldse. See on ka põhjuseks, miks paljud inimesed eelistavad piima asemel jogurtit või juustu süüa.
BBC telekanal näitas eelmisel aastal saadet, kus räägiti teadlaste korraldatud uurimusest, et lehmapiimas leiduv teatud proteiin võib olla tuhandetel inimestel kogu maailmas südamehaiguste põhjustajaks. Uurimuse viis läbi Uus Meremaa teadlane Dr Corrie McLachlan, kes leidis, et ainult teatud tüüpi lehmad annavad “paha” piima, mis sisaldab südamele kahjulikku kaseiini. Kaseiin moodustab piimavalgust 80 protsenti.
Dr Mc Lachan leidis, et piimas leidub nelja erinevat kaseiini, millest beeta-kaseiin ehk A2 on “hea” ja kolm ülejäänut ehk A1 on südamele kahjulikud. Soomes ja Inglismaal, kus piim sisaldab palju A1 kaseiini, on südamehaigused sagedased, samas kui Jaapanis, kus piimas on vähe A1 kaseiini, on ka südamehaigused harvemad.
Samas annab Suurbritannia Piimaliit vastukaaluks teada, et teaduslikult pole tõestatud, et piima ja piimatoodete tarbimisel võiks olla midagi ühist südamehaiguste tekitamisel. Kuid piim ja piimatooted sisaldavad küllastunud rasvu ning sellest Cohenile piisab, et süüdistada piima mürgiks olemises. Ta toob näiteks Harvardi ülikooli juures korraldatud uurimuse, kus 12 aasta jooksul oli vaatluse all 78 000 naist, kelle puhul leiti, et küllastunud rasvu vähem tarbivatel naistel oli ka vähem probleeme südamehaigustega. Südamehaigused olevat Robert Coheni sõnul aga suurimaks probleemiks ameeriklaste seas.
Piim kui ideaalne kaltsiumiallikas?
Kõige rängemad on süüdistused piima kui ideaalse kaltsiumiallika vastu. Taimetoitlased mujal maailmas on võtnud oma südameasjaks inimesi teavitada, et piimas ja piimatoodetes leiduv kaltsium on küll luudele kasulik, kuid samas sisaldab lehmapiim ka suurel hulgal loomseid proteiine, mis kaltsiumi kehast hoopis välja viivad. Juustust saadud kaltsiumist kaks kolmandikku väljub uriini kaudu kiiresti kehast.
Mida siis luude kaitsmiseks süüa? Vegetariaanid soovitavad piimatoodete asemel süüa kõike rohelist - aedviljad, salatid ja kapsad on suured kaltsiumiallikad, mida tumedam on salatileht, seda parem.
Tallinna Keskhaiglas öeldakse samuti, et teatud köögiviljad ja pähklid sisaldavad palju kaltsiumi, piima vastu nad aga ei saa. Reumatoloog Margus Pail usub, et lehmapiim on eesti inimesele siiski parim kaltsiumiallikas. “Kõik, kes vähegi piima suudavad juua, võiks seda teha. Kõiki piimatooteid võib soovitada”. Pail ütleb, et inimene saavutab oma maksimaalse luumassi 25.-30. eluaastaks, hiljem hakkab luustik nii meestel kui naistel tasapisi hõrenema, eriti kiire on luumassi langus aga naistel alates 45.-55. eluaastast, see tähendab pärast menopausi. Maksimaalne luumass on küll geneetiliselt determineeritud, kuid teda mõjutavad paljud tegurid - toitumine, füüsiline aktiivsus jt. Mida tugevamad on luud, seda vähem probleeme ootab inimest vanemas eas. Kes piima juua ei kannata söögu fermenteeritud piimatooteid (jogurt, keefir, hapupiim jm.), soovitab doktor Pail.
Ka Mihkel Zilmer, meditsiinilise biokeemia professor Tartu ülikoolist, on väitnud, et piim on üks väärtuslikemaid toiduaineid, millele inimene võib kogu oma elu üles ehitada. “Piimatooted nende korrektsel tarbimisel ei tekita tervetel inimestel probleeme. Loomne valk ei vii ka kaltsiumi organismist välja,” kummutab Zilmer levivad kuulujutud. “Tänapäeval võib igaüks leida netis ringi kolades mistahes infot.” Piimasaatele antud intervjuus räägib professor, et jutud nagu piima ei maksaks täiskasvanust peast sugugi tarvitada või et piimarasv on tervisele ohtlik, tekivad lihtsalt rumalusest ning neid ei ole vaja tähele panna.
Neile, kes ei saa või ei taha rõõska piima juua soovitab Zilmer valida mõne hapendatud toote, mis piimavalkude ja kaltsiumi saamise mõttes on võrdsed. Eesti piim on tervislik ja ka rammusamast piimast ei tasu numbrit teha, sest väherasvasest või rasvata piimast on kadunud suur hulk organismile vajalikke aineid. Meie poelettidel müügil olev 2,5 protsendise rasvasisaldusega piim on ideaalne kaltsiumiallikas, sest eesti lehmad söövad tervislikku toitu ja piima kvaliteet on suurte meiereide poolt alati hoolikalt kontrollitud. Ka puudub meie lehmade toidus hulk kõiksugu hormoone, mille lisamist lehmasööda hulka ameeriklased eesotsas Robert Coheniga sealsetele farmeritele ette heidavad.
Mõned inimesed ei talu piima
Paljudest Coheni esitatud süüdistustest on vaid kaks, millel laiem tõepõhi all - piimaallergia ja piima talumatus on üpris sagedased. Piimaallergiat on tihti just lastel. See tähendab, et inimese organism ei kannata piimas sisalduvat valku, seega ei tohi laps süüa piimatooteid. Puberteedieas võib piimaallergia taanduda. Piima talumatus tähendab aga, et organismis on laktaas ensüümi defitsiit ja inimene ei seedi piimas sisalduvat laktoosi ehk piimasuhkrut. Paljud inimesed, kelles piima joomine vastikust tekitab, võivad kannatada just laktaasi defitsiidi all.
Keskhaigla gastroenteroloog doktor Asta Kolde toob välja uskumatud numbrid: “24-29 protsenti eestlastest ei talu laktoosi, see on peaaegu sama kõrge protsent kui Soomes”. Laktaasi defitsiidi all kannatavad inimesed saavad tarbida ainult vähese laktoosisaldusega piimatooteid, need on toiduained, kus laktoos on osaliselt fermenteeritud.
Kui põhjanaabrite poelettidel on lai valik vähese laktoosisisaldusega tooteid, siis meil tootis taolist piima ja hapukoort ainult Eesti Valio. Sellest suvest võtsid ka nemad laktoosivaba piima müügist maha. Valio Eesti AS tootmisdirektor Vahur Võsu ütleb, et neil ei tasunud see töö end lihtsalt ära. “Tegime seda rohkem missioonitundest, Eesti peale tuli ainult 3-4 kasti laktoosivaba piima päevas,” ütleb Võsu. Samas pole nad lõplikult laktoosivaba piima tootmisest eemaldanud ja loodavad, et tarbijate teadlikkuse suurenedes saavad nad jälle tootega turule tulla.
Tallinna Piimatööstusel laktoosivaba piima tootmisse võtmist kavas ei ole, kuid nõudluse korral on ka nemad valmis selle peale mõtlema. Doktor Kolde loodab, et osaliselt fermenteeritud piimatooteid tuleb peagi rohkem müüki. Ka Allergialiidu juht doktor Maie Laaniste tõdeb, et selle järgi oleks Eestis vajadust.
Hea Eesti piim
Eesti musta-valge kirju lehm sööb rohusööta, mineraale ja vitamiine ning annab aastas umbes viis tonni piima. Ostjani jõuab lehmapiim läbi suuremate meiereide. Müügil olevat piima on kuumutatud ehk pastöriseeritud 72-76 kraadini, saavutamaks parim kvaliteet ja pikem säilivus, samas jääb nõnda alles enamik piimas leiduvaid kasulikke aineid. Mujal maailmas on levinud ka UHT ehk kõrgpastöriseerimine, kus piim kuumutatakse kuni 130 kraadini. Nõnda kaotab lehmapiim peaaegu poole oma kaltsiumisisaldusest, rääkimata muudest kasulikest ainetest, ka maitseomadustelt on selline piim kehvem.
“Eesti piima ja piimatooteid hinnatakse kui elus tooteid,” ütleb Tallinna Piimatööstuse AS tootmisdirektor Ülo Kivine. Ta lisab, et kahe kolme viimase aastaga on eestlased rohkem piima jooma hakanud. “Keskmiselt tarbib eestlane 160-180 kg piima ja piimatooteid aastas. Toitumisteadlaste hinnangul oleks normaalne 300 kg aastas.” Arenguruumi veel on. “Eesti geograafiliselt soodne asukoht ja hea potensiaaliga kari tagab, et lehmad on terved ja annavad täisväärtuslikku piima,” ütleb Kivine. Ka kiidab ta eesti tarbijat, kes eelistab omamaist piimatoodet ja sööb aina rohkem eesti jogurteid, mis lisaks kaltsiumile sisaldavad hulgaliselt organismile vajalikke piimhappebaktereid. Hapupiimatooteid saab tarbida ka enamik laktaasi defitsiidiga inimesi, kes muidu piima ei talu.
Poolt ja vastu
Valik piimavastaseid netilehekülgi üle maailma:
Valik piima pooldavaid netilehekülgi meil ja mujal:
www.www.eau.ee/%7Etmahla (Piimainstituut)
Piimavastane messias
Robert Cohen on mees, keda võib pidada uueks piimavastaseks propagandistlikuks messiaseks. Ta usub siiralt, et piim on valge mürk ja, et kirglike piimavastaste kampaaniate korraldamises seisneb tema missioon. Cohen usub, et parandab maailma seda piimast võõrutades. Samas pole ta avaldanud üheski hinnatud teaduslikus ajakirjas oma artikleid või uurimusi piima kahjulikkuse kohta. Tema väited baseeruvad teistele ja kolmandatele hüpoteetilistele allikatele, mis on ebakindlad. Samas on ta siiski suutnud veenda paljusid tohtreid ja taimetoitlasi piima kahjulikkuses, koos on nad moodustanud organisatsiooni nimega Dairy Education Board, mis korraldab loengusarju ja informeerib kõik huvilisi piima müütidest.
