Kas riigikogu on unelmate töökoht?
opsakas palk, määramata tööaeg, kaunid naised, kiired autod, seks ja rokenroll – lihtrahva arust on riigikogutöö puhas meelakkumine. Kena fassaadi alt aga koorub hoopis teine pilt. Ja see ei ole ilus.
"Juba esimesel riigikogu päeval tirisid poisid mind kempsu ja pasteerisid ära," pihib tundmatuks jääda sooviv naisriigikogulane. "Olin üleni pastaga koos. Ja igasugune pepunäpistamine ja muidu nilbitsemine on Toompeal igapäevased asjad."
Et maandada riigikogutöös tekkivaid pingeid jagab ta end nüüd Eesti Invaspordiliidu, Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse ja Pedagoogikaülikooli vahel.
"Teinekord lihtsalt lähen, panen pea mõnele lihtsale invasportlasele või karuste kämmaldega ehitajale sülle ja nutan ennast oimetuks. Te ei kujuta ette, kui palju tuge ma sellest saan!"
Peaaegu kõik riigikogulased on omale soetanud ka teise, normaalsema õhkkonnaga töökoha, kus saab ennast välja nutta. Või oimetuks rabada, kuni valu kaob.
"Kiusajad on ju tegelikult teada. Aga neile ei tehta midagi! See on üks kindel kamp. Sellesse kampa kuuluvad kõik saadikud peale Nelli Kalikova. Aga Ene Ergma ja ministrid pigistavad kampade suhtes lihtsalt silma kinni!" räägib riigikogulane, kes on ka ise kiusamiseks paar nõrgemat kaaslast välja valinud. "Mina ise kiusan põhiliselt Siiri Sisaskit, Kadi Pärnitsat ja Sven Mikserit. Mikser teeb nii naljakat häält, kui teda kiusata. See on nagu põrsa hääl."
Kiusatakse kõiki!
Vaesemaid saadikuid kiusatakse vanamoodsate riiete ja nigela auto pärast. Pudikeelseid saadikuid kiusatakse kõnedefekti pärast, pakse jälle seoses ülekaalulisusega, kiilakaid seoses vaegkarvsusega. Eriti jõhkra löögi all on kõik prillidega saadikud, keda kiusatakse vaegnägemise pärast. Eraldi kiusatakse vähemusrahvustesse kuuluvaid venelasi. Ja nemad loomulikult kiusavad põhirahvusest eesti kolleege. Loomulikult kiusavad mehed naisi. Ja naised mehi. Üldiselt kiusatakse kõiki, kes parasjagu ise kedagi ei kiusa.
Ergma teeb küll vahel kiusajatele märkuse, kuid see lisab vaid õli tulle. Vahel pöördub kius ja mõnitamine tema enda vastu.
"Sellist riigikogu pole meil enne olnud," tunnistab ta. "Pean kogu aeg kontrollima, et mulle nätsu ega peerukotti istme peale ei pandaks. Ega riigikogus muuks aega ei jäägi kui kiusamiseks. Aga õnneks olen niikuinii enamiku ajast kuskil välismaal sõidus!"
Probleemile on näkku vaadatud
Reedel kirjutas haridusminister Toivo Maimets koos Euroopa haridusministritega alla kommünikeele, mille järgi tuleb pöörata suuremat tähelepanu riigikogust väljalangemisele ja riigikoguvägivallale.
"Eesti olukord ei ole võrreldes teiste Euroopa riikidega sugugi halb, kuigi ka Eestis annab selles osas palju ära teha," sõnas Maimets.
"Eks iga saadik üritab stressi vastu võidelda omal moel," selgitab ka ise riigikogu üle elanud doktor Liiv. "Arstipaberitega saadikud näiteks istuvad igal võimalikul juhul öövalves. Edevamad tüübid elavad ennast välja teletöös. Juhikalduvusega inimesed juhivad nõukogusid või ettevõtteid. Aga on ka neid õnnetuid, kes ülearu magusat söövad või sõrme- ja varbaküüsi närivad."
Põhiline on ikkagi vältida riigikogust väljalangemist!
"Ilma hariduse ja elukutseta inimesed satuvad ju tänavale ja seda võib arvata, mida nad seal tegema hakkavad," lausus minister Maimets. "Ühiskonna huvides on neid võimalikult kaua Toompeal kinni pidada!"
