07.08.2009, 00:00
Kas Schumi tagasitulek õnnestub?
Kolmel moodsa aja F1 maailmameistril läks tagasitulek enam-vähem korda, üks mees aga kukkus täiesti läbi.
Aasta 2009 on suurte tagasitulekute aasta. Kõigepealt jalgrattur Lance
Armstrong ja nüüd Michael Schumacher.
Armstrongi seis oli
lihtsam. Tema tahtis ise uuesti võistleda ja tal oli aega pikalt
valmistuda. Schumacher peab aga tundmatus kohas vette kargama, et asendada
viga saanud Felipe Massat.
Valmistumiseks jäi talle vaid neli
nädalat. Praegu ongi täiesti selge ainult see, et Schumi valmistub.
Sõiduoskus, kehaline vorm ja motivatsioon on tal olemas, ent segama
võib hakata kevadel mootorrattalt kukkudes saadud vigastus.
Lisaks pole Schumi uue F1-autoga meetritki sõitnud. Tänu
põhjalikele muutustele tehnikareeglites käituvad tänavused
masinad oluliselt teistmoodi kui talle tuttavad sõidukid.
Kehtiv testikeeld ei võimalda autot proovida, kuid Ferrari üritab
FIA-lt ja teistelt tiimidelt erakorralist nõusolekut välja
nuiata.
FIA erakorralist nõusolekut on Schumacheril vaja ka
superlitsentsi saamiseks, sest ühtegi formaalset kriteeriumi ta ei
täida. Ent litsentsitaotleja varasemaid saavutusi ja tema kõrget
profiili arvestades FIA vaevalt sõrgu vastu ajab.
Kui
kõik läheb plaanipäraselt, seisab Michael Schumacher
pärast ligi kolmeaastast vaheaega 23. augustil taas Grand Prix’
stardis. Mida temalt oodata võib?
Moodsatel aegadel on neli
F1 maailmameistrit üritanud comeback’i. Kolmel neist on see ka
enam-vähem korda läinud.
Mario Andretti (maailmameister
1978) kutsuti 1982. aastal Ferrari tiimi vigastatud Didier Pironit asendama.
Monzas võitis Andretti kvalifikatsiooni ja lõpetas
võistluse kolmandana, Las Vegases katkestas autorikke tõttu. Oma
ülesande täitis ta hiilgavalt, aidates Ferrari konstruktorite karika
võiduni.
Niki Lauda tuli Ferrariga maailmameistriks aastatel
1975 ja 1977, kaks aastat hiljem riputas kiivri varna. Ron Dennis aga meelitas
ta 1982. aastal suure rahaga McLarenisse. Lauda võitis esimesel aastal
kaks GPd ja lõpetas MMi viiendana. Hooaeg 1983. läks
konkurentsivõimetu auto tõttu lörri, kuid aasta hiljem
võitis ta oma kolmanda MM-tiitli 0,5punktise eduga Alain Prosti ees.
1992. aastal tuli Nigel Mansell maailmameistriks masendava
ülekaaluga. Kuna tiitliga ei kaasnenud loodetud palgatõusu, kolis
Mansell järgmiseks hooajaks USA CART-sarja ja võitis sellegi.
Manselli nimi oli aga endiselt kõva tõmbenumber ja 1994. aastal
kutsus Williams ta viimasteks etappideks tagasi – Damon Hill vajas
tiitliheitluses tuge. Hilli ei suutnud Mansell aidata, kuid võitis
siiski hooaja viimase etapi Adelaide’is.
Sellest läks ta
nii härga täis, et sõlmis terveks järgmiseks hooajaks
lepingu McLareniga.
Paraku ei mahtunud Ameerikas paksuks
läinud Mansell enam autosse ja jäi kahest esimesest etapist
eemale. San Marinos tegi ta avarii ning Hispaanias sõitis boksi ja
teatas, et auto on täiesti juhitamatu. Manselli F1-karjäär sai
sellega häbiväärse lõpu.
Veelgi
õnnetumalt lõppesid Alan Jonesi naasmiskatsed. 1980. aasta
maailmameister tegi aasta hiljem F1ga lõpparve. 1983. aasta USA
Lääne GP-l aga istus ta Arrowsi roolis. 12. kvalifikatsiooniaeg oli
igati arvestatav, kui 58. ringi järel tuli Jones kurnatuse tõttu
rajalt maha.
1985.–1986. aastal üritas ta veel kord
comeback’i Lola meeskonnaga, kuid teenis 18 stardi jooksul ainult 4
punkti.
Schumacherist võib loota, et pigem teeb ta andrettit
kui jonesi. Aeglastel radadel on Ferrari praegu päris hea ja Singapurist
või Abu Dhabist võiks isegi võitu loota. Aga eks paista
– kõigepealt pea
b Schumi end vormi viima.