24.03.2011, 00:06
Kas Südamejuust on pettus?
Miks tõmbas Euroopa Toiduohutusamet vee peale Südamejuustule, mida arendasid piimatööstur Jaanus Murakas ja Eesti parimad teadlased?
aks nädalat tagasi ilmus uudis, et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ei tunnustanud Südamejuustu vererõhku langetavat toimet. Avalikkuse silmis oli see tõsine tagasilöök kasulike bakteritega rikastatud Eesti toiduainete eduloole. Tekkisid kahtlused, kas hellused, gefiliused ja aktimelid üldse toimivad või on see toiduainetetööstuse haip. Hinnangu andmisel on oluline teada, et Euroopa Toiduohutusamet ei ole teadusasutus, ega kontrolli bakterite toimet. Tegemist on ülimalt konservatiivse asutusega, mis pole tunnustanud 99 protsenti talle esitatud 44 000 väitest toiduainete kasulikkuse kohta. Ka Actimel, Activia ja pole end Euroopa Liidu bürokraatiast läbi pressinud. Teiste seas ootab toiduohutusameti arvamust Helluse bakter ehk ME-3, mida kasutab Tere piimatööstus. Heade bakterite kasulik toime on käibetõde. Ometi mitte ainsatki probiootikut ega taimsete lisanditega toodet pole seni EFSA heaks kiidetud. Ainult üks toiduaine on saanud heakskiidu teadusliku innovatsiooni kategoorias (kuhu ka Südamejuust kuulub): vees lahustuv tomatimahla kontsentraat, mis aitab kaasa vereloomele. Seda on raske nimetada 21. sajandi vääriliseks innovatsiooniks. Miks ikkagi Südamejuustu bakter ei leidnud toiduohutusameti heakskiitu? Lühidalt öeldes: seal, kus eestlaste meelest võinuks uuringud lõppeda (toime oli tõestatud) peaks EFSA arvates alles töö algama. Sama asja peaks mitmel erineval moel uuesti tõestama.