Kas uus Pärnu sild punkti a või b?

Kavandatava Pärnu silla pärast peetavast kirglikust vaidlusest kirjutab Karin Paulus.

Pärnakad ootavad pikisilmi uut silda. Ikka et jõuaks kiiremini ja mugavamalt kesklinna. Samas on sild linnapildis väga jõuline sümbol, seega ka esteetiliselt pole silla vorm sugugi vähetähtis.

Viimastel kuudel on seevastu palju paksu verd tekitanud plaan, mille kohaselt kehtivas üldplaneeringus kavandatud Raba-Vingi ühendusest on saanud Raba-Aia tänava ehk siis veidi "viltu" minev sild. Häälekamateks vastasteks on lisaks paarile opositsionäärile uue silla asukoha läheduses poodi pidav ehitusfirma Decora ning otse loomulikult Mark Soosaar. Kuigi antud juhul on uue "sillapea" vastu võitlejate argumendid vägagi asjalikud, mitte õhust võetud: üldplaneeringuga paika pandud silla asukoht sündis pärast pikaajalisi arutelusid, mitte kiirustades. Samuti oli seal aluseks võetud liiklusskeemi kitsaskohad ja ettenägelikult ei lubatud silla koridori jäävates hoonetes kortereid erastada ning seega suurt hüvituste maksmist (erinevalt Aia tänava kandist) ei peaks Vingi tänava ümbruses kaasnema.

Raba-Aia sild (plaan b) seevastu peaks aga suubuma kasumlikult Port Arturi poolt arendatavasse äri- ja meelelahutuspiirkonda. Et sealsete omanike plaanidel on suurt joont, tõestab seegi, et tärkavasse city'sse tahetakse muide teha ka väikealuste sadamat.

Soosaar: "Erahuvisid on eelistatud ühistele huvidele. Sild läheb otse kaubamaja õuele. Sildasid ehitatakse ikka sellepärast, et liiklust hajutada, mitte aga seda südalinna kokku tuua. Stratumi uuringu kohaselt hakkaks uuest sillast hommikul tunnis üle sõitma veidi üle kahesaja sõiduki, samal ajal kui kesklinna silda ületaks ikka üle tuhande auto." Seega on kavandatav sild olemasolevale kesklinna sillale liiga lähedal.

Ka Decoral, kes Aia tänava sillaga kaotab osa oma parkimiskohtadest ja seega võib-olla ka kliente, on samad argumendid. Mis mõtet on üldse siis üldplaneeringuid kui nendest kinni ei peeta? Milleks mõttetalgud ja avalikustamine?

Nendega nõustub oma tagasihoidlikul moel Raba-Vingi tänava planeeringu juures seisnud kunagine linnaarhitekt Tanel Tuhal. "Väljaehitamist vajavaid tänavajuppe on uue asukohaga isegi rohkem. Kahe silla vahele jäävale city'le jääb nii vähem ruumi, mulle meeldiks see ala suuremana."

Aga nagu kõik pärnakad arvab Tuhalgi, et uus sild ükskõik mis asukohas on ikka parem kui mitte midagi.

Pärnu linnapea Mart Viisitamm peab silla asukoha valiku parimateks asjatundjateks sel aastal tööle asunud linnaarhitekti Karri Tiigisooni ja tema eelkäijat Ülar Saart. "See oli nendepoolne ettepanek, mis lähtus liikluse ja planeeringu analüüsist." Miks mitte teha sinna kanti teinegi sild, viskab ta küsimuse õhku. Viisitamm ütleb, et kindlasti ei ole siin mängus Port Arturi huvid, sest muu arendusega võiks ettevõte teenida isegi rohkem. "Linnavalitsus teeb omalt poolt kõik, et uus sild rahuldaks võimalikult paljusid linlasi. Ja sada protsenti kindel pole seegi asukoht, sest Aia-Raba planeering pole veel valmis."

Linnaarhitekt seletab asukoha muutust järgmiselt: "Kehtiv detailplaneering näeb ette Vingi tänava ja Laia tänava ristmikul mitme hoone lammutamist, kuid ei lahenda silla mahasõidu ühendamist Riia maantee liiklussõlme. Lisaks nägi planeering sinna ette mitu lähestikust ristmikku. Alternatiivseid lahendusi hakati kaaluma seetõttu, et me ei soovinud olemasoleva ajaloolise hoonestuse niivõrd mastaapset lammutamist. Selleks, et liiklusskeem lahendada, pöördus Planeerimisosakond aktsiaselts K & H liikluse projekteerijate poole.
K & H spetsialistide hinnang oli, et ei saa teha sellist liiklussõlme, kus kaks ristmikku asuvad teineteisest vähem kui 50 meetri kaugusel, see ei vasta liikluse projekteerimise normidele. [Ristmike keskmine vahekaugus peaks olema üle 250 m (erandina 150 m.)] Kehtiva detailplaneeringu realiseerimisel oleks pärast mitmete hoonete lammutamist kujunenud keeruline ja halvasti toimiv liiklussõlm."

Tiigisoon leiab, et ka liikluskoormust poleks algne variant piisavalt hajutanud.

Ja lisab: "Esiteks vajab olemasolev kesklinna sild varsti uut ekspertiisi. Teiseks on olemasoleva silla liikluskoormus lähedal maksimumile (Stratumi uuring). Kolmandaks on olemasolev kesklinna sild planeeritud uuesti teha avatavaks. Neljandaks on sillale viiv ristmik talviti ja tiheda liiklusega küllaltki ohtlik."

Ta leiab, et uue silla mahasõidust saaks tõenäoliselt peamine sisepääs kesklinna ja Port Arturi ärihuvidest lähtumisest siin rääkida ei saa: "Planeeritava silla peamine eesmärk on ühendada kesklinn ja Via Baltica ning keskuses on väga oluline liiklusskeemi selgus, ohutus ja lihtsus."

Ka eelmine linnaarhitekt Ülar Saar toonitab, et üldplaneering pole mingi püha lehm, mida muuta ei tohiks, eriti kui puhttehniliselt oleks silda Vingi tänava juurde olnud kehv ehitada.

Heade soovide kiuste on vastasseis läinud lihtsast avatud diskussioonist palju kaugemale. AS Decora nõukogu esimees Andrus Allik ütleb, et neid üritatakse survestada suisa vahendeid valimata. Näiteks soovib Pärnu Linnavalitsuse majandusosakond kiuslikult Decoral seni parklana kasutada lubatud reformimata riigimaal teha mõõtmisi ja liikluskorraldust muuta.

Abilinnapea Mart Alliku süüdistab Decorat suisa soovis sillaprojekt nurjata ega hoia Pärnu Postimehes sõnu kokku: "Eks ummikus seisjad siis tea, kes ei soovi Pärnusse uut silda."

Ülar Saar ei saa aru, miks Decora, kelle äri naabrusest peaks uus sild mööda minema ja seega kasu tooma, üldse vaidleb. Kas tõesti parkla pärast? Allik ütleb, et oma kodulinnast pidava inimesena lähtub ta siiralt üldsuse huvidest.

Praegu ootab uus sillaprojekt maavanema lõplikku heakskiitu ning seejärel rändab plaan kehtestamiseks Pärnu volikokku. Kui suuremaid kohtuasju ja ekspertiises ei tule, siis võib sild enne järgmisi kohalikke valimisi juba valmis olla.