Troika liikmed on veterinaar- ja toiduameti kaks praegust ja üks endine kõrge ametnik. Kolmiku keskne tegelane, peadirektori asetäitja Vladimir Razumovski viibib juba viiendat nädalat Tallinna vanglas vahi all.

Kaitsepolitsei pidas Razumovski kinni 22. märtsil teel tööle. Päev varem oli mees tähistanud oma 42. sünnipäeva.

Pärast seda on kaitsepolitseist voorinud läbi terve rodu kalakaupmehi. Ülekuulamistel räägitakse külmutatud kilu ja räime saatmisest Venemaale ning Ukrainasse.

Ekspressi poolt intervjueeritud kaupmeeste sõnul huvitavad uurijat järgmised teemad: Kas Razumovski lubas viia kala Eestist välja ebaseaduslikult? Kas ta soovitas raudteel kasutada ühe teatud vedude korraldaja teenuseid? Kui palju tuli altkäemaksu maksta? Umbes sada dollarit vagunilt?

Läbiotsijad leidsid 200 000 krooni

Külmutatud kilu veab Eestist välja üle kahekümne firma. See on hooajakaubandus, mis algab enne jõule ja lõpeb pärast lihavõtteid. 2004. aastal liikus Venemaale ja Ukrainasse 32 000 tonni külmutatud kilu. Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna ametniku Hannes Ulmase esitatud numbrite järgi on see rohkem kui saja miljoni kroonine äri.

Sellise kilukoguse äravedamiseks läks vaja rohkem kui 500 vagunit. Ning iga vaguni pealt maksti üle tuhande krooni pistist? Läbiotsimisel Razumovski kodus leidsid politseinikud 200 000 krooni väärtuses sularaha.

“Me ei tea veel lõplikult ärimeeste arvu, kellelt altkäemaksu võeti,” ütleb uurimist juhtiv eriasjade prokurör Laura Feldmanis. Kuid kohtueelsel uurimisel kogutud andmed viitavad tema sõnul pikaajalisele ja süstemaatilisele korruptsioonile.

Veterinaarametis võetakse Ekspressi küsimus suurejoonelise kilupettuse paljastumisest vastu jahmatusega. Razumovski alluv, kauplemise osakonna juhataja Regina Pihlakas küsib esimese ähmiga vastu: “Kust te seda võtate?” Peadirektor Ago Pärtel aga kahetseb: "On väga nukker, et selle infoga ei tuldud varem välja. Siis oleks see päevapealt lõppenud."

Razumovski vahistamine on kalakaupmeeste keelepaelad valla päästnud. Üldjoontes on nende poolt räägitav lugu selline: 1999. aastal kehtestas tookordne põllumajandusminister Ivari Padar “Kalandustoodete hügieeninõuete eeskirja”.

See dikteerib täpselt, kuidas kala veetakse. Kogu transportimise jooksul peab raudteevagunis olema ühtlane temperatuur, vähemalt –18 kraadi. Seda suudab hoida vaid spetsiaalne külmutusvagun.

Toidumürgitust ei saanud keegi

Kui uskuda Valdur Noormäge, siis pole Eesti kalakaupmehed seda seadust kunagi täitnud. Ta juhib kalaliitu seitsmendat aastat ja peaks seega suurepäraselt teadma, kuis asjad tegelikult käivad.

Külmutusseadmetega vagun mahutab 44 tonni kala. Samal ajal on olemas termovagunid, kuhu mahub 60 tonni kala.

Pole vaja olla geenius, et kaupmeeste huvidest aru saada. Pärast lühikest rehkendust pakub Noormägi, et vaguni tüübi valikuga saab ühe brutotonni pealt säästa kuni 15 dollarit.

On ainult üks aga, seesama seadus. “Külmutatud kilu ei ole lubatud eksportida termovagunis.” Sellise ametliku vastuse andis eelmise aasta lõpul ühele firmale veterinaarameti peaspetsialist Ainike Nõmmisto.

Noormägi nimetab kõnealust seadust “nõmedaks Euroopa Liidu seaduseks.”

“Kui me saadaksime kala külmutusvagunitega, ei oleks me lätlaste ja leedulastega konkurentsivõimelised.” Neile on Ukraina palju lähemal ja veokulud märksa odavamad.

Noormägi tunnistab täiesti avameelselt, et juhtivate veterinaarametnike ja ärimeeste vahel kehtis vaikiv kokkulepe.

Mis siis, et seadus ei luba odavamaid termovaguneid kasutada? Kui pädevad ametnikud silma kinni pigistavad, siis kes seda asja enam uurib?

Alates 1. maist 2004 ei kontrolli veterinaarid väljaviidat toidukaupa enam piiri peal. Kõik paberid aetakse korda maakondlikes veterinaarkeskuses. Vaguni kõlbulikkuse tuvastamine on konkreetse kauba veoks veterinaarsertifikaadi väljastanud ametniku ülesanne.

Noormäe sõnul pole veterinaaride ja ärimeeste kokkuleppest kellegile kahju sündinud. Ükski venelane ega ukrainlane ei ole eesti kilust toidumürgitust saanud.

Enne termovagunisse laadimist külmutatakse kala –20 kraadini. Teel Ukrainasse kala temperatuur õige natuke tõuseb. Kuna veod toimuvad talvel, siis kala ei roisku.

Ei maksa? Saadame kontrollid peale!

Miks Vladimir Razumovski kalakaupmeestele vastu tuli? Kas ainult heast südamest, soovist toetada kodumaist ettevõtjat?

Tallinna ringkonnakohtuniku Julia Katškovskaja määrus eelmisest nädalast vastab üheselt: "Kõik, kes soovisid termovagunitega vedada, pidid ja maksid altkäemaksu."

Kriminaalasi ongi alustatud paragrahvi alusel, mis räägib altkäemaksu nõudmisest. Selle eest ootab süüdimõistmisel kahe kuni kümne aasta pikkune vanglakaristus.

Koos Razumovskiga on võetud kuni pooleks aastaks vahi alla ka tema vend Andrei. Varem Vladimiri alluvuses autojuhina töötanud Andreil oli altkäemaksuskeemis oluline roll.

Nimelt ei võtnud kumbki vendadest altkäemaksu ise vastu. Eeluurimise andmetel tuli raha anda Viktor Rasskazovile, kes vahendab termovaguneid. Tema käest liikus "nuts" edasi Andreile ja sealt Vladimirile.

Mis sai neist ärimeestest, kes keeldusid altkäemaksu maksmast?

“Me uurime seda,” kinnitab prokurör Feldmanis. “See on äärmiselt oluline fakt.”

Tegelikult Feldmanis juba teab vastust, sest tema seisukoht on kohtumääruses kirjas. Julges keegi obrokist keelduda, ähvardas Razumovski korraldada veterinaarkontrolli. "Ähvardus on ka täide viidud," seisab kohtumääruses. Kaup jäi piiril seisma, tõrges ärimees aga kaotas aega ja raha ja närve...

Mida kostab kahtlustatav ise? "Minu klient ei tunnista neid süüdistusi," teatab veterinaarjuhi kaitsja, vandeadvokaat Mare Lust.

Kalakaupmehed kardavad katastroofi

Kalaliidule ei paista vendade Razumovskite saatus korda minevat. Valdur Noormäge huvitab hoopis küsimus: kas termovaguneid saab kasutada ajutiselt edasi? “Muidu ootab meie tootjaid katastroof.”

Seekord ajab kalaliit asja ametlikult. Aprilli algul läks vastav palvekiri teele põllumajandusminister Ester Tuiksoole.

Võimalike altkäemaksude suhtes on Noormäel kindel arvamus: “Kui see vastab tõele, siis ei ole võimalik, et Razumovski seda üksi tegi. Siis tuleb teha nii veterinaarametis kui selle allasutustes puhas rookimine.”

Razumovskile kuulub Viimsis kaks maja

Vladimir Razumovskile kuulub Viimsis Kelvingi külas kaks kõrvuti krunti koos majadega. Vara väärtust võib hinnata mõnele miljonile kroonile. Avaliku kinnistusregistri andmetel mehel kodulaenu või -liisingut ei ole.

Veterinaar- ja toiduametist teenis Razumovski 2004. aastal ligi 300 000 krooni.

Kas ta elas üle oma võimaluste?

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel on küsimuse peale tükk aega vait. “Minule see küll välja ei paistnud.”

Kõlakad pististest ulatuvad aastate taha

Endised põllumajandusministrid Ivari Padar ja Jaanus Marrandi on kuulnud sahinaid hämaratest tegudest veterinaar- ja toiduametis.

“Kusagilt on ikka mitmeid vihjeid tehtud,” räägib Padar. “Mulle ei ole ettevõtjad julgenud otse öelda.”

Ka Marrandi kinnitab, et on kuulnud “väga palju ähmaseid jutte, sealhulgas veterinaaride kohta. Fakte pole kunagi olnud.”

Nii Padar kui Marrandi üritasid omal ajal veterinaarametit ümber korraldada. Mõlemad vahetasid välja peadirektor Ago Pärteli.

Kuid valitsuste vahetudes maandus Pärtel õnnelikult oma kohale tagasi. Tema kaitseks astusid välja maakondlikud veterinaarjuhid, kellest mitu kuulub rahvaliitu. Ka parteitu Pärtel on kandideerinud rahvaliidu nimekirjas valimistel.

“Eesti loomaarstid on väga kollegiaalne ringkond,” ütleb Pärtel ise. Olgu öeldud, et peadirektor ei ole "Kuldse Troika" liige.