Kasahstan - Borati imedemaa

Mida tegi Borat Kasahstaniga? Tõi riiki, mille vastu keegi huvi ei tundnud, hordide kaupa uudishimulikke Lääne ajakirjanikke. Adam Mornementi raport maailma ühest pentsikumast pealinnast.

Öösiti ergab Astana nagu neoonlummutis kõledas Lääne-Siberi stepis. Valgusesära ja kõrged pilvelõhkujad lubavad arvata, et siin asub Kasahstani Las Vegas, kuid tegelikkus on märksa pentsikum.

Teed lennujaamast linna ääristab hiigelsuurt pulgakommi meenutav metallkonstruktsioon, mis tipneb kuldmunaga, gooti stiilis korterelamu, mille mõõtmed paneksid isegi Stalini punastama, ja jõulupuu kombel valgustatud kolossaalne mošee. Astana näeb välja nagu tsivilisatsiooni eelpost, ja teatud mõttes just seda ta ongi. Viimase üheksa aastaga on kunagisest provintsiasulast ääretute Kasahstani naftaväljade rikkuse najal saanud noobel pealinn. Ent Astanas ei hakka silma ainsatki puurtorni - naftaväljad jäävad siit tuhande kilomeetri kaugusele Kaspia mere rannikule. Puurtornide asemel kõrguvad linna siluetis tornkraanad.

Maailma suuruselt üheksandas riigis Kasahstanis on kätte jõudnud uskumatult dünaamiline kasvuaeg. Viieteist aastaga on Moskva kuulekast satelliidist saanud enesega toimetulev ja õitsev turumajandus. Selle buumi käivitajaks on tohutud maapõuerikkused - lisaks nafta- ja gaasivarudele peitub iidse maakamara all pool Mendelejevi tabelit. Tänavu peaks riik tõusma majanduskasvu näitajate poolest seitsmendale kohale maailmas. Kasahstani edu mõjub magnetina välisinvesteeringutele - pole kuigi palju riike, kellel oleksid sedavõrd head sidemed nii ameeriklaste, venelaste kui ka hiinlastega. Kiire areng on ka muutnud riiklikku eneseteadvust. Tänane Kasahstan on täis toimekaid ja uhkeid inimesi, see on maa, kus kõik tundub võimalik, kaasa arvatud linna rajamine tuulisesse steppi, kus temperatuur kõigub aasta jooksul kuni 80 kraadi.

Rohelus, vesi ja "Elu puu"

Astana au ja uhkus on Roheluse ja Vee prospekt, monumentaalne jalakäijate allee, mille rajamist alustati 1997. Tol aastal otsustas president Nursultan Nazarbajev, et riigi pealinnaks saab rohelise, mõõduka kliimaga ja kasahhidest põhielanikkonnaga Almatõ asemel peamiselt venekeelne kuuekümnendatel rajatud viljavarumispunkt Astana. Kummaline otsus, mille ajendite üle vaieldakse siiani. Kas Almatõd ähvardas maavärin? Oli põhjuseks naaberriikide Tadžikistani ja Afganistani konfliktide häiriv lähedus? Või oli see selleks, et teha lõpp juttudele Põhja-Kasahstani liitmisest Venemaaga?

Igatahes on Astana ehitamisest saanud Nazarbajevi lemmikprojekte. See on tema pärandus tulevikule, materiaalne monument Kasahstani riigitüüri hoidjale tol enneolematul õitsenguajal. Ehitusele on kulunud juba üle seitsme miljardi dollari - ja valmis on vaevalt 30 protsenti. Prospekti nimi viitab Jaapani veteranarhitekti Kisho Kurokawa Astana uue osa generaalplaanile, mis rõhutab linna harmoonilist sulandumist ümbritsevasse maastikku. Euraasia stepp on lage ja sooldunud - Astana kunagine nimi Akmola ("Valge haud") viitab stepimulla värvile. Tugevate tuulte tõkestamiseks on linna ümber istutatud tihe vöönd Kanadast imporditud puid.

Teine oluline märksõna on lugupidav suhtumine veesse. Sügaval sisemaal paiknev isoleeritud Astana sõltub suuresti puhta veega Išimi jõest. Üks esimesi prospektile kerkinud ehitisi oli Baiterek (Elu puu), 107 meetri kõrgune torn, millest on saanud noore linna sümbol. See meenutab puutüve, mille oksaharude vahel suures pesas lebab kuldmuna, ja seostub legendiga riigile helget tulevikku ennustanud kangelasest, kes surmas lohe, kes käis röövimas kasahhi põhiväärtusi kehastanud m&u uml;ütilise linnu Samruki mune. 22meetrise läbimõõduga munas paiknevad restoran, vaateplatvormid ja president Nazarbajevi hiiglaslik peopesajäljend kuuekilosel kuldtahvlil. Idas lõpebki tänav president Nazarbajevi residentsiga - mitte just silmatorkamatu helesinise kupliga valgest marmorist idamaise imevärgiga.

Prospekt on kui peegelpilt Kasahstani identiteediotsingutest. Ja kui arvestada siinse rahvastiku mitmekesisust, pole otsingutes midagi imelikku. Ligikaudu 30 protsenti 15 miljonist elanikust on venelased - enamikus 50ndatel Hruštšovi uudismaaprogrammi raames sisse toodud põllutööliste järeltulijad. Suurim etniline rühm on kasahhid (53 protsenti), kes aga jagunevad kolmeks klanniks, mis omakorda koosnevad rohkem kui sajast peamiselt mongoli ja türgi rändkarjakasvatajatest põlvnevast hõimust. See identiteedikriis on kivisse raiutud Baitereki torni kõrval seisva riigiarhiivi kujul. L-tähe kujulise ehitise nurga moodustab ilus sinakast liivakivist mesilastarukujuline monoliit, mis võiks pärineda muinasajast. Hoone kaks tiiba aga näevad välja, nagu oleksid need siia eksinud mõnest läikivast ärikvartalist. Öösiti kahandavad monoliidi väärikust veelgi sellele kiiratud kaleidoskoopilised valguskujundid. Lillad tähekesed vahelduvad kollaste lillekestega, need omakorda punaste ruutudega...

Tervikuna vaadates on prospekt kahtlemata muljetavaldav, ehkki äärmiselt kummaline. vaatamisväärsus. Kõik on piinlikult puhas, lillepeenrad hoolitsetud, kõndijaid saadab instrumentaalne soft-rock. Siin kohtab nii traditsioonilistes rõivastes pensionäre kui ka ruladega noori. Tänavatel ei ole tajutavat hirmu. Kasahstanis valitseb usuline sallivus ja erinevalt teistest Kesk-Aasia postsovetlikest juhtidest ei ole Nazarbajev sisse seadnud isikukultust. Ent tema uue pealinna suhtes lähevad inimeste arvamused lahku. "Liiga suur. Inimestele pole mõeldud. Prospekti läänepoolses otsas on laste mänguväljak, aga seal on nii tugev tuul, et puhub pikali," räägib kohalik maastikuarhitekt. "Minu meelest on see imetore. Iga päev näeb midagi uut. Me oleme nii uhked. President Nazarbajev on uskumatu inimene," ütleb minu taksojuht.

Norman Foster juhi teenistuses

Viie aasta jooksul on Astana elanike arv kahekordistunud ja ületab praegu 600 000. Enamik uusasukaid on nõukogude võimu positiivse pärandina sotsiaalsel redelil tõusvad, korraliku haridusega inimesed. 29aastane kolme lapse isa Rishad Uteshev on tüüpiline edu näide. Viie aasta eest töötas ta naftapuurijana Kaspia mere rannikul, nüüd juhib tehnoloogiaosakonda Kasahhi-Türgi naftaettevõttes. "Tuleval aastal tahan minna Londonisse ja teha ärijuhtimise magistrikraadi," räägib ta. Küsin temalt, kuidas kasahhid vaba aega veedavad. "Me kutsume külalisi. Ja kuulame muusikat. Mulle meeldib Elton John. Kas ta on tõesti homo?" Ma kinnitan tema kahtlust. "Meie maal neid ei ole." Kui homofoobia kõrvale jätta, pole keskmisel Astana elanikul Sacha Baron Coheni kohtlase obskurandi Boratiga suurt midagi ühist.

Uusim ehitis Astanad poolitaval teljel on Norman Fosteri projekteeritud püramiidikujuline Rahu Palee. See mahutab 1500 kohaga ooperiteatri, kolm muuseumikorrust ja Astana Rippuvad Aiad - kaks korrust lopsakaid taimi, mille vahelt läheb tõus püramiidi tipus otsekui valgusesäras hõljuva konverentsilauani. Palee, kust avaneb vaade presidendi residentsile, valmis septembris toimunud Maailma ja Traditsiooniliste Religi oonide Juhtide teiseks kongressiks.

Hämmastaval kombel ehitati palee valmis kümne kuuga - Inglismaal oleks selleks kulunud vähemasti kaks korda rohkem aega. Ning Türgi ehitusettevõte Sembol tuli sellega toime kliimas, kus talvel langeb temperatuur miinus 40 ja suvel kerkib pluss 40 kraadini. Temperatuuride ja töögraafiku äärmuslikkusele lisandus asjaolu, et kohalikku ehitusmaterjalitööstust pole olemas, mis muutis kogu projekti logistiliseks luupainajaks. Riigi põhjaosas asuv Astana on üks maailma eraldatumaid pealinnu; võimalik et ka ainus, kus puudub McDonald's.

Tegu on tehniliselt väga keeruka ehitisega. 70 miljonit dollarit maksnud Rahu Palee ehitati terassõrestikule, mis tänu liikuvatele toenditele säilitab oma betoonist vundamendil elastsuse.

Tuleva aasta lõpuks peaks enam-vähem valmis saama ka Foster & Partnersi järgmine rajatis Astanas. Vaba Aja Keskus kujutab endast trossidele toetuvat ja tefloniga kaetud klaaskiudmaterjalist 200 meetri kõrgust telki. Selle alla mahub 140 000 m² kaubandus- ja puhkepinda, kolm kliimavööndit, botaanikaaed ja delfinaarium. Kui õues on 40 kraadi külma, võivad Astana elanikud imetleda kunstlainetusega basseinis suplevaid delfiine. Kasahstanis ei tundu miski võimatu - ja paljuski tänu raudse võimuhaardega ja peaaegu piiramatuid rikkusi käsutavale juhile, kelle sooviks on kirjutada oma riik maailmakaardile.

President Nazarbajev, kes oma 66 eluaasta ja heatahtliku olekuga meenutab lihtsat sümpaatset onu, pärineb Kasahstani vanimast ja lugupeetuimast Suurest Klannist. Ta sündis Almatõ-lähedases Tšemolgani külas ja tema tõus poliitilise eliidi hulka algas 1970ndatel. 1989. aastast on ta olnud Kasahstani konkurentsitu valitseja. Esimestel presidendivalimistel sai ta ligi 99 protsenti häältest ja tema populaarsus pole vähenenud tänini.

Kõikide võimaluste maa

Nazarbajev juhib riiki Kesk-Aasia traditsioonilise valitsemismudeli järgi - nagu khaan. Varasematel aegadel valisid kolme klanni hõimuvanemad ühe endist eluaegseks juhiks. Võim ei kaasnenud ametiga, vaid amet oli võimu pikendus, niisiis tõestas khaani tugevus tema sobivust. Niisuguse mõtteviisi järgi on Nazarbajev ideaalne valik.

Presidendi poolt heaks kiidetud Kasahstani uus põhiseadus annab Nazarbajevile riigielu korraldamisel uskumatult avarad volitused. Just seetõttu ongi riik nii stabiilne - asjaolu, mis eriti meeldib välisinvestoritele. Keegi ei kahtle Nazarbajevi diplomaadi- ja poliitikuvõimetes - pälvinud tunnustust vabaturumajanduse kehtestajana, on tal samal ajal õnnestunud ühendada etniliselt lõhestunud riik ja saada Kesk-Aasia eestkõnelejaks rahvusvahelisel areenil - näiteks osales ta vaatlejana juulikuisel G8 kohtumisel Peterburis. "Jumalad on meie presidendi vastu heatahtlikud. Tavaline inimene ei oleks kõige sellega toime tulnud," ütleb asepeaminister ja Nazarbajevi endine abi Karim Masimov.

Kuid tavaline inimene võib ka ärrituda pidevatest vihjetest korruptsioonile. 2001. aastal, pärast üht eriti hämarat episoodi seoses naftapuurimisõiguste, Šveitsi pangaarvete ja USA justiitsministeeriumi algatatud uurimisega, lasi Nazarbajev vastu võtta seaduse, mis tagab temale ja tema perekonnale nende eluajal immuunsuse mis tahes kohtumenetluse suhtes. Kuuldus ka hääli, et 2005. aasta presidendivalimised ei vastanud rahvusvahelistele demokraatlikele normidele.

Teine plekk Kasahstani mainel on opositsioonipoliitikute lühike eluiga. 2005. aasta 12. novembril, valimis te eel, leiti oma korterist surnuna koalitsiooni Õiglase Kasahstani Eest liige ja Nazarbajevi kritiseerija Zamanbek Nurkadilov. Teda oli tulistatud kaks korda südamesse ja üks kord pähe. Uurimise käigus jõuti järeldusele, et mees oli teinud enesetapu; perekond väidab, et ta mõrvati. Tänavu veebruaris leiti Almatõ lähistelt opositsioonipartei Õige Tee kaasesimehe Altõnbek Sarsenbajevi ja tema kahe abilise kuulihaavadega surnukehad.

Niisiis, kas tegevus Kasahstanis Foster & Partnersile riskantne ei tundu? "Me arutame kõik tööd enne vastuvõtmist läbi ja püramiid ei olnud selles suhtes erand," ütleb David Nelson. "Muidugi on riike, kuhu me ei läheks, aga me uurisime Amnesty Internationali kodulehelt Kasahstani tausta ega leidnud ühtki vastuargumenti." Kasahhid on Foster & Partnersi suhtumisega väga rahul. "Kahjuks tuntakse meie maad praegu veel väga vähe," ütleb Masimov. "Aga meil on plaanis tuua siia rahvusvahelise kuulsusega inimesi - nagu Foster -, mis aitab meil tähelepanu saavutada."

Astana rajati, et muuta kuvandit. Linnaehituslikult on ta nagu  tähelepanu järele janunev hellik teismeline. Siit võib leida enamiku arenenud riikide pealinnadele omaseid välistunnuseid, kaasa arvatud laiali sirutatud tiibadega kotkast - rahvussümbolit - meenutav vastne kiiskav lennujaamahoone. Valmima hakkab ka uus 30 000 kohaline jalgpallistaadion, mis sest, et Kasahstan on üks väheseid riike, kus jalgpalli võlude vastu on seni jäädud üsna ükskõikseks.

Vähemasti Nazarbajevi kolmanda ametiaja lõpuni jääb Astana igal juhul ehitustandriks. Opositsioonipoliitikud on öelnud, et võidu korral viiksid nad pealinna tagasi Almatõsse, kuid 2012. aastaks võib protsess olla juba pöördumatu. Kõrvuti Astana tõusuga "Valgest Hauast" on Almatõ leidmas uut sisu ja uut linnaehituslikku nägu Lõuna- ja Ida-Aasia rahakeskusena. "Me tahame teoks teha muistse vanasõna, mille järgi Kasahstan on võimaluste maa," ütleb Masimov. Selle soovi täideminek pole mägede taga.

Adam Mornement on The Times Magazine ajakirjanik.