USA orkaanikeskus teatab, et troopiline torm Katrina kogub Kariibi merel jõudu.
26. august
Katrina tapab Floridas seitse inimest ja jätab elektrita kaks miljonit. Prognooside kohaselt pidi Katrina olema väike orkaan.
27. august
Katrina suundub Mehhiko lahele, et soojades vetes jõudu koguda ning võtta suund Mississippi ja Louisiana rannikule. Võimud kuulutavad orkaani teele jäävates piirkondades välja eriolukorra ja soovitavad inimestel evakueeruda.
28. august
Katrina tugevneb kõige võimsamaks maruks. Tuulte kiiruseks mõõdetakse 282 kilomeetrit tunnis.
New Orleansi linnapea Ray Nagin teatab, et võimud on valmis evakueerima kõik ligi pool miljonit elanikku. Neile, kes ei jõua lahkuda, antakse tormi eest peavarju Superdome'i staadioni ruumides.
President George W. Bush kuulutab välja eriolukorra Louisiana, Mississippi ja Alabama osariigis ning katastroofiolukorra Floridas.
29. august
Orkaan põhjustab rasket kahju New Orleansile ning Mississippi kuurortidele. Kohaliku meedia teatel saab surma umbes 40 inimest.
Alabama rannikul pääseb ankrutest lahti naftaplatvorm ja põrkab vastu silda. Mehhiko lahes triivib veel kaks naftaplatvormi.
Louisiana kuberner Kathleen Blanco teatab, et New Orleansis majade katustelt ja veest on päästetud sadu inimesi ning veel sajad ootavad päästmist, kuid linna tulvade eest kaitsev veetõkete süsteem on nähtavasti orkaanile vastu pidanud.
Rannakuurortides Biloxis ja Gulfportis tungib kuuemeetrine tõusulaine mitmesaja meetri kaugusele sisemaale, kandes väikelaevu maanteedele ja ujutades üle rannaäärsed lõbustuskohad.
30. august
Paljudes piirkondades pole päästjad veel abivajajateni jõudnud. Politsei kasutab majadesse lõksu jäänud inimeste päästmiseks paate ja koptereid.
New Orleansi südalinnas tõuseb vesi, sest Pontchartraini järve vett tagasi hoidev veetõke puruneb. Hiljem purunevad ka teised tõkked.
31. august.
Spetsialistid hindavad Katrina põhjustatud kahju vähemalt 26 miljardile dollarile.
Louisiana kuberner palub elanikel lahkuda New Orleansist. Tormi tõttu on ligi 80 protsenti linnast vee all ja näeb välja nagu sõjatanner.
1. september
New Orleansist pagevad kümned tuhanded ellujäänud. Linn jääb rüüstajate, varaste ja autoärandajate ning ähvardava haigusohu meelevalda. Pärast sõjaväekopteri tulistamist peatavad võimud korraks hädaliste evakueerimise. Linna saabub rahvuskaardi üksus, kes saab loa huligaane tappa.
Senaator Mary Landrieu ütleb, et hukkunud on tuhanded inimesed.
Senat eraldab abiks 10,5 miljardit dollarit. Heategevusorganisatsioonid on käivitanud USA ajaloo suurima abioperatsiooni. Kogu maailmast saabub kaastundeavaldusi ja abipakkumisi.
2. september
President Bush külastab katastroofipiirkonda ja tunnistab, et valitsuse pingutused on olnud ebapiisavad. Eksperdid avalikustavad, et võimud eirasid hoiatusi, et New Orleansi võib tabada orkaan või üleujutus ning vähendasid Iraagi sõja kulude kasvades finantseeringuid, mis võinuksid linna päästa.
Hommikul kostab New Orleansi edelaosast vähemalt üks plahvatus. Tulistatud on nii sõdureid kui ka päästetöötajaid. Üks Iraagist naasnud sõdur tunnistab, et olukord New Orleansis meenutab sõja alguse Bagdadi.
Päästetöötajatel õnnestub sulgeda üks suur lõhe New Orleansi kaitsetammides.
Teravalt tõuseb rassiküsimus. Enamik ohvreid on vaesed ja mustanahalised, kel polnud enne orkaani saabumist vahendeid linnast põgenemiseks. "Me saatsime oma rahvuskaardi, helikopterid ja ressursid Bagdadi kindlustama ja seal demokraatiat kehtestama, kuid jätsime New Orleansi saatuse hooleks," ütleb mustanahaliste õiguste eestvõitleja Jesse Jackson.
3. september
Päästjad viivad New Orleansi jalgpallistaadionilt ja kongressikeskusest minema tuhanded sinna orkaani eest varjunud inimesed. Linna on saadetud juba 54 000 tegevväelast ja rahvuskaartlast.
Võimud eraldavad kriisiabiks ligi 100 miljonit dollarit.
4. september
Iraagi tagaotsituim mässuline Abu Musab al-Zarqawi tervitab avalduses "USA kokkuvarisemise algust".
Euroopa Liit ja NATO teatavad, et said USAlt ametliku abitaotluse. USA palub esmaabikomplekte, tekke, tsisternautosid ja 500 000 einekomplekti
5. september
New Orleansi linnapea teatab, et torm võis nõuda kuni 10 000 inimelu.
6. september
Ametnikud hoiatavad, et mõni New Orleansi linnaosa ei saa vett ilmselt veel mitu aastat, kanalisatsioon on purunenud ning neil pole muud väljapääsu kui pumbata roiskuv tulvavesi koos kõigi mürkainetega tagasi Pontchartraini järve.
Transpordi- ja muude logistikaprobleemide tõttu jääb osa Euroopa humanitaarabist toppama ega jõua adressaadini. Näiteks abisaadetisega Rootsi lennuk ei saa USAsse sisenemise luba.
President Bush lubab uurida, mis läks päästetöödel valesti. Kaitseminister Donald Rumsfeld lükkab aga tagasi väited, et sõjavägi ei suuda üheaegselt hakkama saada sõjategevusega Iraagis ja orkaanijärgsete päästeoperatsioonidega kodumaal.
Saksamaa ühe liidumaa minister Andreas Renner leiab pressis, et USA president tuleks puuduliku reageerimise eest New Orleansi orkaanikriisile maha lasta. Hiljem lärmi tekkides selgitab ta, et pidas silmas poliitilist mahalaskmist.
7. september
42 protsenti ameeriklastest arvab, et president Bush ei tulnud orkaanile Katrina reageerimisega toime. Senati eelarvekomitee esimees teatab, et päästetöödele kulub miljard dollarit päevas. New Orleansi piirkonda tuuakse 25 000 laibakotti.
8. september
USA palub NATO appi Euroopa riikidest orkaaniabi kohale toimetama, sest see ei jõua küllalt kiiresti ohvriteni. Ühe NATO ametniku sõnul vajatakse kõige enam abi meretranspordiks, kuid ka õhutranspordiabi vajadust ei saa välistada.
9. september
Ohvrite ametlik arv ületab 300. Senat eraldab Katrina-abiks üle 50 miljardi dollari.
10. september
President Bushi populaarsus on langenud madalaimale tasemele alates 2001. aastast, mil ta esimest korda Valgesse Majja jõudis, selgub Newsweeki uuringutulemustest.
Katrina ohvrite arv New Orleansis ei pruugi olla nii suur, kui vahepeal kardeti, teatab sisejulgeolekuministeeriumi ühe haru direktor.
11. september
Ohvrite arv on 424. Eksperdid hoiatavad, et Atlandi orkaanihooaeg pole veel läbi ja hullem võib alles ees olla.
12. september
Ohvrite arv on 513. Riikliku kriisiagentuuri juht Michael Brown astub ametist tagasi.
13. september
President Bush võtab vastutuse vigade eest enda peale.
Allikas: BNS
