Katseklaasilaps ilma kaksikuteriskita

Uute uurimismeetoditega saab vähendada võimalust, et katseklaasiviljastamise käigus sünnivad kaksikud või kolmikud.

Katseklaasiviljastamise käigus luuakse korraga mitu embrüot, misjärel üritatakse neist emakasse siirdamiseks välja valida kõige elujõulisem. Selle otsuse langetamiseks pole teadlaste ja arstide käsutuses aga just kuigi palju abivahendeid. Nad piirduvad peamiselt visuaalse vaatlusega: hindavad embrüo rakkude arvu, rakkude jagunemise kiirust jne. Siiski kipuvad paljud emakasse siiratud embrüod hävima ning näiteks USAs lõpeb rasedusega vähem kui 40 protsenti katseklaasiviljastamise tsükleid, kirjutas ajakiri Nature. Õnnestumisprotsendi suurendamiseks siiratakse seetõttu emakasse korraga mitu embrüot, see aga suurendab kaksikute või koguni kolmikute sündimise võimalust.

Yale'i teadlane Emre Seli ja David Burns Montreali ülikoolist on aga loonud meetodi, kuidas spektroskoopia abil tuvastada katseklaasis asuvate embrüote kasvukeskkonnas keemilisi signaale, mida eritavad vaid terved ja elujõulised embrüod. Tulemused on paljulubavad: Seli ja Burns on saavutanud 70protsendilise täpsuse ennustamisel, milline embrüo hakkab emakas kasvama ja milline mitte.

Teine meetod on uurida munarakke enne nende viljastamist, et teha kindlaks kõige võimekamad kandidaadid uue elu alustamiseks. Nimelt sisaldavad munarakku ovulatsiooni ajal ümbritsevad rakud teatavaid valke, mis samuti oskavad anda infot munaraku tervise ja elujõu kohta. Heade omadustega munaraku väljavalimine on eriti oluline sellistes maades nagu näiteks Itaalia, kus seadus lubab katseklaasimenetluse käigus korraga viljastada vaid kolm munarakku.