Elmo Puidet: „Töötaja võimalus seada tööaega oma käe järgi lõpetas tööandja vajaduse kontrollida kellast kellani istumist ja 40 töötundi nädalas." Samsung Living Business

Eesti vanasõna: „Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal"

Millal on töö aeg ja millal jutu aeg - see on tavaliselt ettevõtetes-organisatsioonides selgelt sisekorra eeskirjadega määratud ning ka lausa töölepingusse kantud ning allkirja ja pitseriga kinnitatud.

Eesti viimase paari aastakümne üheks tihedamini korratud kinnituseks on ilmselt see, et meie tööefektiivsus on madal ja sama ajaga saab nn vanas Euroopas või ookeani taga tehtud kordades rohkem. Seepärast pole õnn veel meie õuele jõudnudki. Lisaks juhivad nii filmid kui ka motivatsioonikoolitajad tähelepanu sellele, kuidas õiged tegijad ja edukad inimesed töötavad palju väljaspool tööaega, pingutavad ja sagivad. Samas ütlevad Ameerika Ühendriikide uuringud, et efektiivselt kasutatakse tööajast vaid 60-70%. Needsamad filmid näitavad ka ülimat tööstressi
ja läbipõlemist.

Teistest uuringutest selgub, et kasuliku töö loomulik aeg ongi ööpäevas 4-6 tundi. Kus on siis tõde ja kui palju inimene tegelikult jõuab?

A. H. Tammsaare („Tõde ja õigus" 1.osa): „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus"

Mis siis Eestis toimub? Kui inimestelt küsida, kuidas läheb, kuuleme tavaliselt vastuseks: kiirelt. Ei täpsustata küll, kas kiire on peamiselt töö või isiklike asjadega. Samas näeme (ja ilmselt ka teame), kuidas meie lähedased teevad tööasju kodus ja puhkuse ajast. Kuidas meil
tööaega kasutatakse?

Samsung Eesti ja uuringufirma GfK Eesti hiljuti Balti riikides korraldatud digiajastu harjumuste uuringu valguses võib öelda, et tööaja ja töö tegeliku tegemise aja piirid on ähmastunud ka Eestis.

Eesti vanasõna: „Tänasida toimetusi ära viska homse varna"

Uuringu tulemus ütles, et 66% eestlastest töötab väljaspool tööaega. Lätis ja Leedus on need numbrid veelgi kõrgemad (vastavalt 78% ja 77%). Tööd tehakse kõikjal - teel tööle ja töölt koju, sõpradega aega veetes, puhkuse ajast, puhkepäevadel ja ka sisseoste tehes. Igast kümnest juhist
kaheksa, 60% spetsialistidest ja 53% töötajatest teeb tööd väljaspool tööaega.

Oma vabast ajast töötamine on muutunud tavapäraseks. Trendina paistab, et mida kõrgepalgalisem ja vastutavam ametikoht, seda vähemaks töövaba aega jääb. Lisaks tööajale tehakse tööd keskmiselt kuni kolm tundi päevas vabal ajal.

Peamine tööaja pikendaja on mobiilne töövahend - tänapäeval pääseb töömeilidele ligi sülearvutite, nutitelefonide ja tahvelarvutite abil. Meid on võimalik igal ajahetkel kätte saada ja me ise saame lihtsalt kontakti võtta ükskõik kus asuva kliendi, töökaaslase või koostööpartneriga. Kas tohutu üle-ekspluateerimine või puhtalt enesepiinamise erivorm?

Eesti vanasõna:„Tark ei torma"

Uuring vaatles ka tööaja kasutamist. Selgus, et 88% eestlastest kasutab tööaega ka isiklike asjadega tegelemiseks. Lätis ja Leedus oli see number küll 86%, aga sisuliselt sama. Arvestades, et paljud ametiasutused, arstid ja poed töötavad tavapäraste töötundidega samal ajal, tundub
see ehk isegi mõistlik - muul ajal ei ole mõnda asja üldse võimalik ajada.

Samas andis uuring ka siin teadmise, et üsna palju sellest mitteefektiivselt kasutatud ajast läheb digikanalitesse: isiklikud e-kirjad, internetipank, uudised ja sotsiaalmeedia. Keskmiselt 2,5 tundi kulub isiklike või tööga mitte seotud tegevuste peale.

Seega - lääne uuringutega üsna sarnane tulem, et tööajast kasutatakse otstarbekalt vaid 60-70%.

Eesti JOKK-vanasõna: „Hundid söönud, lambad terved"

Kui tööajal muude asjadega tegelemise ja väljaspool tööaega töö tegemise saldo kokku lüüa, saame sisuliselt võrdsed ajad. Kõik on siis ju hästi?

Tegelikult ei ole. Väljaspool tööaega tehtud töö jaoks võetakse aeg oma pere ja iseenda arvelt. Üheks juhtivaks trendiks õhtumaades on olnud töö ja isikliku aja tasakaalu otsimine juba vähemalt kümme aastat. Selles plaanis on väljaspool tööaega töötamine selgelt motivatsiooni vähendav ja stressi kasvatav tegur. Inimesele tundub, nagu ta ei jõuaks oma asju õigeks ajaks valmis, liiga palju tegemisi ühekorraga sunnib kiirustama ja tihedamini eksima. Eksimused omakorda sunnivad asju ringi tegema ja veelgi lisaaega kulutama. Kas siis sellest digiajastu oravarattast
pääsu ei olegi?

Eesti vanasõna: „Mis kasu on jooksmisest, kui oled valel teel"

Digiajastu on andnud meile hulga vahendeid, et muuta oma elu lihtsamaks ja tõsta töö kvaliteeti. Juhtide oskustest, julgusest ja valikutest sõltub, kas seda suudetakse konkreetses organisatsioonis maksimaalselt ära kasutada või mitte.

Kui hoida end kinni vanades juhtimismudelites, kus suur tähtsus on korraldusel-käsul ja kontrollil, võimaldab digiajastu kasvatada just kontrolli ja bürokraatiamasinat - ja sealjuures totaalselt. Kui aga juhid valivad uute lahenduste otsimise tee, on võimalik edukalt kasutada digivõimalusi motiveeriva töökeskkonna loomiseks. Suure tõenäosusega on tavapärane kellast-kellani-tööaeg paljudes valdkondades oma aja ära elanud ning otsida tuleb teisi lahendusi, mida just digiajastu oma infoliikuvuse ja automatiseerimisega võimaldab.

Meie ettevõtte BDA Consulting OÜ näitel: mobiilse kontori (sülearvuti, mobiiltelefon, vajadusel mobiilne internet) loomisega igale töötajale sai töö ühes projektijuhtimis- ja konsultatsioonibüroos hoopis teistsuguse näo. See võimaldas sisuliselt loobuda kellast-kellani-tööajast ja teha tööd seal, kus parajasti mugavam. Töötaja võimalus seada tööaega oma käe järgi lõpetas tööandja vajaduse kontrollida kellast kellani istumist ja 40 töötundi nädalas. Kuni ülesanded on kvaliteetselt
ja tähtajaks täidetud, ei ole ka tööaja jälgimiseks suuremat vajadust. Töötajale võimaldab see ajada tavatöötundide ajast omi asju hingepiinadeta ning tasakaalustada töö- ja isiklikku aega just nii, nagu talle kõige paremini sobib. Tulemus: peaaegu nullilähedane kaadri voolavus.

Eesti vanasõna: „Töö kiidab tegijat"

Digiajastu, internet, mobiilsus, kaugtöö - see kõik nõuab häid kaitstud IT-lahendusi. Sama digiajastu harjumuste uuring eestlaste kohta ütleb, et töötajad ise soovivad olla produktiivsemad. Üks lihtsaid vahendeid selleks on töö- ja isiklike asjade ajamine ühe seadmega. Sellise lahendusega aga tõuseb tööandja info turvarisk, eriti kui seadet kasutavad ka töötaja lähedased. Tundlike andmete kaitse, kaugjuhtimisega IT-abi, turvakoodid arvutitel ja telefonidel, IT-vahendite kasutamise siseeeskirjad - see on osa uuest digiajastu loomulikust keskkonnast.

Uuring näitas, et ligi 60% töötajatest ei tea, kas ettevõttel on turvaeeskiri või IT-vahendite kasutamise reeglid. Kuigi osa tööandjaid on piiranud pääsu teatud internetilehtedele, häkib umbes 15% töötajatest end neist reeglitest mööda.

Uuring näitas selgelt, et mobiilsuse võimaldamine tõstab töötajate rahulolu töökeskkonnaga suurel määral (keskmiselt 65%-lt 80%-le). Piirangute kehtestamine ja mobiilsuse võimaldamata jätmine efektiivsuse tõstmisele kaasa ei aita. Seega tasub ettevõtetel ja organisatsioonidel pingutada kaugtöövõimaluste loomise nimel - motivatsiooni ja rahulolu tõus tasub esmased kulutused kiiresti ära, sest tõuseb nii töö efektiivsus kui ka klientide rahulolu.