21.11.2008, 00:00
Keegi ei märganud 30 miljoni krooni vargust
Kahtlase pangatehingu kontrollimine juhatas rahapesu andmebüroo ehitusfirmas Skanska toimunud hiidpettuse jälile.
Sügise hakul sai ehitusfirma Skanska EMV juht Olle Horm rahapesu
andmebüroost tungiva soovituse. Tuleks üle
vaadata ühele alltöövõtjale tehtud maksed.
Keskkriminaalpolitsei juures asuva rahapesu andmebüroo
spetsialiteediks on kahtlaste rahaülekannete kontrollimine. Seekord
pälvis nende tähelepanu avalikkusele täiesti tundmatu,
aga politsei silmis väga kahtlase tüübi juhitav Eesti
firma. Selle pangaarvele saabus miljoneid kroone, mida võeti välja
sulas.
Raha allikat otsides jõudis politsei
ühe Tallinnas tegutseva väikese ehitusfirmani. Sinna olid
miljonid ilmunud omakorda Skanska arvelt.
Skanska osutumine
rahavoo allikaks on üllatav. Kahtlasi ülekandeid võiks
oodata pigem mõnest suvalisest firmast, mitte aga suure
Skandinaavia ehituskontserni tütarettevõttest.
Oma
veebiküljel avaldatud eetikakoodeksis tõotab Skanska hoiduda
igasugusest korruptsioonist, sealhulgas altkäemaksudest.
Pettus algas soomlaste ajal
Olle Horm käskis
alluvatel Skanska raamatupidamise üle vaadata. Tulemus jahmatas. Skanska
oli tasunud viimase aasta aja jooksul osaühingutele Makonat, Navaro Baltic
ja Vegahold Invest üle 30 miljoni krooni.
Maksekorralduste
järgi tegid need firmad Skanskale allhanget Lasnamäel Loopealse
kvartalis munitsipaalmajade ehitusel.
Skanska peab iga objekti
kohta ehituspäevikut. Sinna pannakse täpselt kirja, kes, mida ja
millal teeb. Kõnealusest kolmest firmast polnud ehituspäevikus
sõnagi.
Skanska versiooni kohaselt tegeles Loopealse
arvetega munitsipaalmajade ehituse projektijuht Mihkel Kuld. Ta kiitis arved
heaks ja viis need läbivaatamiseks ehitustööde divisjoni
juhile. Too ülemus kinnitas arvete õigsust
ning läkitas need raamatupidajale.
Kokku maksis
Skanska välja 31 miljonit krooni. Tegemist on viimastel aastatel
kõige suurema eraettevõtluses ilmsiks tulnud pettusega.
Tõenäoliselt peab Skanska rohkemgi raha korstnasse
kirjutama. Riik on tagastanud nende arvete
alusel käibemaksu. Kui arvete võltsimine leiab
kinnitust, nõuab maksuamet alusetult tagastatud raha tagasi.
See tähendaks Skanskale veel mõne miljoni krooni kaotust,
kuid oleks väike hind maksuametiga normaalsete suhete hoidmise
eest. Kes maksudest kõrvale
hoiab, lüüakse riigihangete konkurssidelt minema. Skanska
seda endale lubada ei saa.
Juhtunu muudab imelikuks eelkõige
fakt, et nii suurt pettust ei märganud keegi. Tõsi,
30 miljonit ei kantud üle korraga, vaid kümne kuu jooksul terve
pataka arvete alusel. Üksikult vaadates ei tundu neist ükski
ehitusäri kohta liiga suur olevat.
Kuigi
Skanska möödunud aasta müügitulu oli ligi kaks
miljardit krooni, on 30 miljoni kaotamine väga valus. Firma mullune
ärikasum oli 55 miljonit krooni, jäädes varastatud rahaga
peaaegu samasse suurusjärku.
Pettus on Skanska omanike jaoks
väga piinlik. Kui kauaaegne peadirektor Jaanus Otsa 2007
sügisel koos lähimate kaaslastega ametist lahkus,
võtsid juhtimise ajutiselt üle soomlased. Esimesed
võltsarved maksti välja peagi pärast seda.
Mihkel Kuld: olen süüst prii
Tänavu
novembri algul esitas Skanska riigiprokuratuurile avalduse kuriteo
uurimiseks. Ühtlasi avalikustas firma juht Olle Horm Äripäevas,
et kahtlustab pettuses Mihkel Kulda. Viimane oli sel
leks ajaks juba Skanskast töölt lahkunud seoses Loopealse projekti
valmimisega.
Mitmed juhtumi üksikasjadest
teadlikud inimesed kahtlevad Skanska avalikustatud versiooni
paikapidavuses. Kas pole tegemist maailma organiseeritud kuritegevuse praktikas
hästi toimiva skeemi rakendamisega Eestis? Levib ka kuulujutt, et osa
kadunud rahast olevat jõudnud mingi parteini.
Kes iganes
pettuse korraldas, ei saanud ta sellega hakkama üksi. Raha liikus
läbi mitme firma ning asjaosalisi oli vähemalt käputäis.
Uurimist juhtiv riigiprokurör Piret Paukštys kinnitab
Ekspressile, et kuritegu avastati tänu rahapesu
andmebüroole. Rohkem ta praegu ei räägi.
Ehk
võiks asja selgitada sel nädalal 34aastaseks saav Mihkel Kuld,
endise nimega Mihhail Tserkasin?
Kui Ekspress mehele helistab, siis
kinnitab too oma süütust. “Äripäeva anname
kohtusse!” lubab Kuld.
Oma versiooni sündmustest Kuld telefonis ei avalda, kuid
palub saata küsimused e-postiga.
Mõne tunni
pärast saabub vandeadvokaat Janek Välilt (Laus &
Partnerid) lakooniline teade: “Seoses käimasoleva
kriminaalmenetlusega ei pea Mihkel Kuld praegu võimalikuks
küsimustele vastata.”
Kuidas tööandjale tünga teha
Skanska EMV
maksab võltsitud arvete alusel 31 miljonit krooni alltöövõtjatele
Makonat
Vegahold Invest
Navaro Baltic
kannavad raha edasi
? firma(de)le
Raha võetakse sulas välja