Keelatud teemad kunstiõpetuses

Alkoholismi, vägivalla ja seksi kujutamist kunsti­tunnis peavad noored peaaegu keelatuks, leiab soome ja eesti õpilaste joonistusi uurinud Karolina Kiil.

Leidub teisigi teemasid, mida noored kunstitunnis väljendada ei julge: distsipliini rikkumine, tõrjutute ja väga üllatuslikult ka nunnude, armsate asjade kujutamine. Miks küll, kui sotsiaalselt teravate, vastuoluliste teemade esiletõstmine on professionaalses kunstis sageli eesmärk omaette? Selleteemalist doktoritööd kaitsnud Aalto Ülikooli õppejõud Karolina Kiil leiab, et noored ei saa end piisavalt väljendada. "Ma olen sügavalt veendunud, et need teemad on noortele lahti seletamata. Kohe-kohe on nad täiskasvanud inimesed ja peavad olema valmis neil teemadel vestlema ja oma seisukoha võtma. See on hämmastav, et nad arvavad, et nad ei või seksi, vägivalla või suitsetamise teemalist pilti joonistada!" Kiili meelest on noored arvamusel, et keelatud teema käsitlemine joonistusel on peaaegu sama nagu keelatud tegevus ise. "Nad arvavad, et see rikub neid moraalselt ja paljastab nad. Aga kaasaegne kultuur ja meedia on nendest teemadest tulvil. Noored tahaksid neil teemadel kaasa rääkida." Kaasaegse kunstiõpetuse kohta tegi Kiil järelduse, et professionaalse kunstiga võrreldes seab kooli kunstiõpetus käsitletavatele teemadele väga ranged, isegi eluvõõrad piirid. "Meie näilisel usul, et kunstiõpetuse tund on loominguline ja seal võib end vabalt väljendada, pole tegelikult programmides kohta. Samuti pole seal võimalusi soojade ja rõõmsate eneseväljendusvormide jaoks. Õpetajad ei toeta sellesuunalist mõtlemist." Kiil lasi oma doktoritöö uurimismaterjalina vastata küsimusele "Mis on keelatud teemad kunstiõpetuses?". Vastuse andsid joonistusena 186 õpilast, pooled Eestist, pooled Soomest. Tallinna, Helsingi ja kahe väikelinna koolide 13-17aastased õpilased skitseerisid oma mõtted hariliku pliiatsiga valgele paberile. Parafraseerides ütlust "mis meelel, see keelel," annab nendel piltidel kujutatu aga väga hästi aimu noorte salajasest, varjatud mõttemaailmast. Mis on nende jaoks suurimad tabuteemad? Kõige sagedamini kujutati piltidel suitsetamise, viinajoomise ja narkootikumide kasutamisega seotut ehk seadusega alaealistele keelatud teemasid. "Soomes oli rohkem kanepilehte ja -džointi, Eestis pulbritemaatikat, eraldi süstalt," meenutab Kiil. Sellest järeldas ta, et enese süstimine on narkootikumidevastases propagandas kõige ohtlikuma kuulsuse saanud. Huvitaval kombel polnud ühtegi joonistust süstivast inimesest. Oli lihtsalt semiootiline vihje. Soome noored rõhutasid eestlastest rohkem ka purjusolemist, känni-seisundit, nagu soomlased ütlevad. Eestlaste joonistused olid jälle steriilsemad ja sümbolilised nagu narkoteema puhulgi. Miks? "Soome kunstiõpetuse traditsioon rõhutab rohkem ekspressiivset eneseväljendamist, Eestis rõhutatakse rohkem realistliku maailma kopeerimist. Soome õpilased näevad, et oluline on isiklik, eneseväljenduslik tunnetus, mis ongi ju purjusolek, mitte pudel," leiab Kiil. "Võib-olla on Eestis häbenemise kultuur teine, eestlasel on joonistustes rohkem tagasihoidlikkust, mis tuleb ehk juba lapsena sisse kasvatatud distsipliinist." Mis puudutab suitsetamise käsitlusse, siis see paistab noortel olevat ühine rituaal. "Et seda peab salaja nurga taga tegema, loob noorte omavahelist kontakti. Suitsetajad hoiavad kokku, nende ühine vaenlane on kuri õpetaja." Vägivald oli keelatud teemadest populaarsuselt järgmine. Eeldatavasti meediast, filmidest ja arvutimängudest inspireerituna oskasid noored joonistada väga üksikasjalikke, detailseid pilte. Mõnel pildil löödi inimese pea maha, verd lendas, skitseeriti kirveid ja püstoleid. Huvitav erinevus eesti ja soome noorte joonistustes oli see, et detaile ning tapariistu kujutati Soomes rohkem. Eestis keskenduti pigem peksmise, kambaka visandamisele. Sealjuures leidis vägivald aset enamasti meeste vahel.

Loe edasi, kuidas käsitleti seksi, tõrjutuid, ja nunnusid teemasid.