Rookatuse panek Saaremaal: Foto 1920ndate Sõrvest. Saaremaa Muuseumi fotokogu. Vallo Kruuser/repro

Venemaa keisrikoja fotograaf Carl Oswald Bulla on kindlasti tuntuim päevapiltnik, kes Eestis kunagi elanud. Miks sattus austerlasest Bulla Eesti-sugusesse provintsi ja veel Saaremaale, väikesesse Iide külla Sõrve säärel? Recherche la femme. 1904. aastal abiellus Bulla Peterburis Iide külast pärit nooriku Kristiine ehk Christine Juliane Keselbergiga. Mõni aasta hiljem lasi Bulla Iide külla ehitada kahekorruselise torniga maja, mille peaukse varikatust ehib tänini plekist draakonikujutis. Lisaks markide kogumisele armastas Bulla veel ka tähti vaadata, milleks läkski torni tarvis.

Bullat hästi tundnud omaaegne Miss Saaremaa Ljubov Hermann teab, miks fotograaf just Kristiine nais. “See on väga säuke jutt. Kristiine oli Nikolai II armuke. Bulla oli väga hea inimene, intelligentne. Aga see litu oli väga ilus. Ja lohemadu – sinna läks Bulla viimane varandus,” meenutas Hermann aastapäevad tagasi.

Carl Bulla tähelend on tihedalt seotud Venemaa keisrikojaga, kuid mitte ainult. Tema kaamerasilm jäädvustas ka suurlinna Peterburi selle hiilgepäevil. Linna elu selle kõigis tahkudes, mistõttu Bullat peetakse õigusega Venemaa fotoreportaaži alusepanijaks.

Mida Bulla pildistas, iseloomustab ilmekalt bülletään Fotografitšeskije Novosti aastal 1912: “Vanim fotograaf-illustraator C. O. Bulla tegeleb kogu päev illustreeritud ajakirjade jaoks pildistamisega. Pildistab kõike ja kõikjal, mis ainult vajalikuks osutub. Ei sega teda maastik ega ruumi sobimatus. Pildistab nii päeval kui ka õhtusel ajal kunstliku valgusega”.

Oma karjääri alustas Bulla kümneaastaselt Peterburi Dunant´i fototarvete äri jooksupoisina. Kahekümneselt, 1875. aastal, avas ta juba oma esimese fotoateljee. Peterburi elu hakkas Bulla pildistama kümmekond aastat hiljem, kui sai linnapealt loa teha pilte ka väljaspool ateljeed. Siit algaski Bulla kuulsus, tema fotosid pandi välja näitustele, avaldati nii kodu- kui välismaal, neist anti välja albumeid ja temaatilisi komplekte.

Bulla elu ja töö Peterburis katkestas revolutsioon. Algul suvemajana mõeldud elamine Iide külas sai Bullade päriskoduks aastal 1918, kui fotograaf lahkus kaosesse paisatud Venemaalt. “Väikest kasvu, kõhn, küürus ja endassesüvenenud fotograaf tegutses vaikselt suvilasse sisseseatud ateljees, tehes endistviisi ilutsevaid, lavastatud pilte rahvariides Sõrve noorikutest puhkehetkel või töö juures,” kirjutab Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa oma raamatus Öseli fotograafidest 1864-1940. Neist fotodest valmis postkaardiseeria "Tervitus! Torgust, Saaremaalt".

Pildistamisega tegeles Bulla elu lõpuni. Ta suri 28. novembril 1929 südamerabandusse ning on maetud Jämaja surnuaiale, suure raudristi alla.

Näitus Carl Bulla fotodest koostati Peterburi linna asutamise 300. juubeliks. Mõtte algatajaks oli Peterburi fotokunstnik Aleksandr Kitajev, kes tegi fotovaliku koostöös Riikliku Filmi ja Fotoarhiiviga. See ei olnud lihtne ülesanne, sest Bulla pärand on hiiglaslik – arhiivis säilitatakse ligi 300 000 tema fotot. Valik siiski piirati aastaga 1903, mil Peterburi tähistas 200. juubelit. Ettevõtmist rahastas Saksamaa Liitvabariigi peakonsulaat Peterburis.

“Näituse Kuressaarde toomise idee käis välja kirjanik Jüri Tuulik, kes oli Vene lehest Bulla kohta lugenud. Kahe kuu pärast selgus, et näitus ei kuulugi venelastele, vaid Saksamaa Peterburi peakonsulaadile. See kergendas asja veelgi,” räägib Saaremaa Muuseumi osakonnajuhataja Raul Salumäe. Omalt poolt lisati juurde veel mõni Peterburi foto ja valik Saaremaa jäädvustusi. Enne Eestit eksponeeriti Bulla fotosid ka Hamburgis ja Dresdenis.

Loe ka: Juhani Püttsepp “Sõrve tüdruku suur manööver”, EE 26. 12. 2002.

FOTOALLKIRJAD 

Carl Oswald Bulla (1854-1929). Foto 1920ndatest. Saaremaa Muuseumi fotokogu.

Rahvusvahelisest jäähokivõistlusest osavõtnud meeskonnad Marsi väljakul 7. veebruaril 1903.

Peterburi linna pandimaja. Esemete vastuvõtt Liteinõi prospektil 11. juunil 1903.

Carl Bulla fotografeerib emiir Sahid Akimi Nikolai kadettidekooli ees 1911.

Viinamüüja Peterburis 20. sajandi algul. Saaremaa Muuseumi fotokogu.

Manöövrid Pihkva linna all 5.-10. augustil 1903. Saaremaa Muuseumi fotokogu.

Peterburi 200. juubeli pidustused 16. mail 1903. Tsaar Nikolai II avab Troitski silla.

Veeuputus Peterburis 12. novembril 1903.

Saare naine ja lehm. Foto 1920ndatest. Saaremaa Muuseumi fotokogu.

Rookatuse panek Saaremaal. Foto 1920ndatest. Saaremaa Muuseumi fotokogu.