Ühes vastuses kirjutas keegi Coijini-nimeline müüja, et ta läks hiljuti Tallinnast Londonisse elama ja peab seal restorani.

Müüja lubas lahkelt fotoka hinna 650 euro peale kukutada ning tasuda transpordi- ka kindlustuskulud.

Küsimusele, miks aparaat nii odav on, teatas Coijin, et see on ostetud Eestist, mistõttu ei kehti Suurbritannias selle garantii.

Siis tegi salapärane londonlane Andresele pakkumise: ta lubas saata kauba „rahvusvahelisse kullerfirmasse“ International Courier, mille kaudu see jõuab Andreseni. Andres aga tasugu raha kullerfirma arvele, kes hoiab seda raha ilusti ja turvaliselt enda käes niikaua, kui Andres on kauba üle vaadanud ja selle ostmisega nõustunud. Alles siis maksab kullerfirma müüjale raha. Coijin kinnitas, et tal on kaamera juba pakitud ja ta võiks selle kullerile ära viia kasvõi kohe.

Andrese jah-sõna peale saabus pikk, põhjalik ja ilus kiri kullerfirmast International Courier. See sisaldas kõiki tingimusi, kliendikoodi, veebilehe aadressi jm. Rahaülekanne paluti teha Western Unioniga kullerfirma rahvusvaheliste teenuste juhi nimele.

Siis saatis Andres kelmid pikale lainele. Selgus, et sama pildi ja hinnaga toodet on erinevatelt aadressidelt pakutud veel Kreekas, Norras ja teistes riikides. Sellist kullerfirmat nagu International Courier aga ei eksisteeri ning võltsitud on ka libafirma koduleht.

Varem on kelmid petuskeemidesse kaasanud ka päris kullerfirmasid, nagu FedEx ja DHL. Kord üritas keegi londonlane Ekspressi ajakirjanikult Soov.ee kaudu iPhone’i osta, väites et on teinud selleks rahaülekande Citibanki ning ootab, kui telefon DHLiga tema poole teele pannakse. Citibanki nimelt saabus Yahoo.com lõpuga e-mail, kus kinnitati, et kõik on turvaline ja raha ootab kauba kulleriga teele panekut.