Ametliku kunstiajaloolise versiooni järgi lõikas van Gogh žiletiga kõrva otsast 1888. aastal pärast tüli Gauguiniga. Siis jalutanud ta hooramajja ja andis kõrva üllatusest pahviks löödud prostituudile nimega Rachel.

Kaks saksa kunstiajaloolast, kes on 10 aastat uurinud politseiraporteid, tunnistajate ütlusi ja kunstniku kirju, väidavad, et van Goghi kõrva lõi tüli käigus mõõgaga ära tema sõber Paul Gaugain. Pärast seda otsustanud kunstnikud juhtunut vaka all hoida. Kunstiajaloolased Hans Kaufmann ja Rita Wildegans kirjutavad raamatus „Van Gogh's Ear: Paul Gauguin and the Pact of Silence",  et ametlik versioon, mis põhineb peamiselt Gauguini väidetel, kubiseb vastuoludest, ning et mõlemad kunstnikud on vihjanud, et tõde on keerulisem.

Kaufmann ütles Guardianile, et van Goghi ja Gauguini tüli viimane, tõsisem vaatus leidis aset hooramaja lähedal. „Vincent võis Gauguini rünnata, Gauguin tahtis end kaitsta, et „hullumeelsest" vabaneda. Ta vehkis relvaga Vincenti suunas ja lõikas tal kõrva ära," selgitas ta. Siiski pole selge, kas kõrva äralõikamine oli sihilik või mitte.

Amsterdami Van Gogh muuseum kuraatorid jäävad kindlaks vanale teooriale.