Kes on Baltikumis kõige kõvem - Eesti, Läti või Leedu?
Humoorikama poole pealt väljendub naabritevaheline kemplus kindlasti anekdootides ja eestlaste naljades lätlaste kuue varba üle. Või siis tõdemuses, et lätlased on eestlaste peale kadedad Munamäe pärast, mida öösiti labidatega madalamaks kaevamas käidud, sest Läti kõrgeim tipp on õige pisut madalam (asi lahenenud torni ehitamisega Munamäe tippu).
Vana vimm on õhus selle pärast, et eestlased meelitasid ruhnlased 1919. aastal ikkagi Eesti Vabariigiga liituma. 1995. aastal pidasid Eesti ja Läti aga maha "kilusõja", mis päädis peaminister Tiit Vähi kokkuleppega Läti kolleegi Andris Šķēlega: Eesti säilitas Ruhnu ümbruses 12-miilise territoriaalmere, lubades seal Läti laevadel 1. augustini kala püüda. 2004. aasta Eesti ja Läti jalgpallilahing kujunes aga peaaegu sama kaalukaks sündmuseks nagu kilusõda, tekitades üllatavaid tundetorme. „2:2 viik on võrdne kaotusega," kirjutas siis Läti leht „Diena" avalehel.
Aga jah, 1918. aastal kuulutas esimesena vabariigi välja Leedu. Sündmuse tähtpäev on homme, 16. veebruaril.
Rivaalitsemine on läinud selleni välja, et president Toomas Hendrik Ilves on Eestit lõunanaabritest distantseerida üritanud, öeldes, et tema meelest peaks Eesti pigem Põhjamaade kui Baltikumi kuuluma. Naabritest siiski ei pääse, sõbralik tögamine ja võrdlus käib siin asja juurde, sest kellega siis veel võrrelda, kui mitte enam-vähem sarnasest olukorrast alustanud naabritega.
Kas eestlased on luterlikud töömesilased?
Leedu ajaleht Veidas tõstatas hiljaaegu küsimuse, miks Eesti ja teiste Balti riikide vahe on suurenemas. Leht märkis, et Eestis on emigratsioon väiksem, keskmine palk kõrgem ja pensionid suuremad (Leeduga võrreldes isegi 20%). Eesti sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ületas Leedu oma 12%, samuti oli kukkumine Eestis väikseim, suurim aga Lätis. Töötuse tase oli 2010. aasta algul kõrgeim Lätis, järgnesid sarnasel tasemel Eesti ja Leedu.
Pricewaterhousecoopersi ekspertide arvates on Eesti majanduslik tulevik üldjoontes positiivne - taastumisel ennustatakse enim edu Eestile. Ning Eesti on eurotsoonis, samas kui naabrid pole.
Sotsioloog Mindaugas Degutis pakkus, et vastus peitub religioonis. Ta selgitas: „Eestlased on protestandid ja sotsioloog Max Weber märkas juba sada aastat tagasi seost luterluse ja majandusliku arengu vahel, sest selle religiooni järgijad usuvad, et lunastus peitub töös. See võis mõjutada faktoreid, mis viis eestlased liidripositsioonile - reformide kiirem ja edukam elluviimine, distsipliin, mis iseloomustab Põhjamaid, poliitiline süsteem, mis on keskendunud pigem pragmaatilistele tegevustele kui populistlikule lähenemisele."
Kus on rohkem kuritegevust?
Eelmise aasta lõpus avaldatud EuroStati andmete kohaselt on Vilnius Euroopa krimipealinn. Just Vilniuses on võimalus vägivaldselt surma saada suurem kui ükskõik kus mujal Euroopa Liidus. Leedus toimus ajavahemikul 2002-2008 keskmiselt 8,76 mõrva 100 000 inimese kohta, mis asetab riigi selles mustas statistikas esikohale, Eesti aga positsioneerub 2. kohal 6,6 mõrvaga. Läti on umbes sarnasel tasemel.
Eurostati andmeil olid piirkonnad, kus toimus rohkem kui 2 mõrva 100 000 elaniku kohta aastas, (peale Balti riikide) Soome, Bulgaari, Šotimaa, Rumeenia, Tšehhi ja Iirimaa. Kuid kusagil ei olnud asi nii hull nagu Baltikumis. Eriti Leedus ja selle pealinnas Vilniuses. Ent vaadakem ka positiivset külge - Leedu oli samal ajal ka riik, kus kuritegevus vähenes kõige jõudsamalt.
Kus on rohkem vabadust?
Freedom House paigutas Eesti ja Leedu maailma riikide poliitiliste ja inimvabaduste tabelis taas kõige vabamate riikide hulka, samas kui Läti sai veidi kehvema hinde. Freedom House jagab punkte ühest seitsmeni - kõige vabamad riigid saavad ühe punkti. Eesti ja Leedu saidki sarnaselt enamikule Euroopa Liidu riikidele nii poliitiliste õiguste kui kodanikuvabaduste eest ühe punkti, samas kui Läti sai poliitiliste õiguste eest kaks ja kodanikuvabaduste eest ühe punkti.
Kus on soodsam elada?
Läti ajalehe Diena andmeil on Tallinn perega elamiseks Balti riikide kõige soodsam pealinn. Leht võttis uuringu aluseks pere, milles naine töötab loometööstuses, mees õpib doktorantuuris ja tal on keskmine ülikooli lektori sissetulek, ning peres on 4 ja 7aastane laps. Diena andmeil oleks Tallinnas poest süüa osta kõige odavam. Samas leiti, et odavaimad piim ja kartulid on Vilniuses, röstsai aga Riias. Tallinnas oleks perel ka kõige väiksemad elektri- ja soojaarved, kuid mitte gaasiarved, mis on odavaim Riias. Seal on ka odavaimad üürikorterid ja soodsaim ühistransport - kolme esimese klassi koolilapsed maksma ei pea. Kuid kooliskäik oleks soodsaim Tallinnas, kus õpikute ja töövihikute eest maksma ei pea. Ka kinopiletid on Tallinnas sedavõrd odavnenud, et peaksid olema Vilniuse ja Riiaga võrreldes soodsamad.
Kus on vabam majandus?
Heritage Foundation ja Wall Street Journali koostatavas majandusvabaduse indeksi 2011. aasta edetabelis tõusis Eesti maailmas 14. (mullu 12.) ning Euroopas viiendaks. Leedu on maailmas 24. kohal (mullu 29.), Läti aga 56. kohal (mullu 50.). Seetõttu iseloomustatakse Eestit ja Leedut kui „üsna vaba", Lätit on aga „mõõdukalt vaba".
Eesti puhul tõstetakse esile rahandus- ja tööjõuvabaduse kasvu, ning kiiret ja paindlikku reageerimist muutunud majanduskeskkonnale. Näiteks säilis Eestis investeeringute kõrge tase ja paranes ettevõtlusaktiivsus. Eesti väljakutsetena märgitakse riigieelarve tasakaalu saavutamise tähtust, paremat koordinatsioonivajadust keskvalitsuse ja KOV-ide vahel ning sotsiaaltoetuste täpsemat suunamist.
Kõige vabama majanduse riik maailmas on Hong Kong, ja seda 17 aastat, nii kaua, kui indeksit on koostatud. Järgnevad Singapur, Austraalia, Uus-Meremaa, Šveits jt. Tabeli lõpuosas on Hiina (135.) ja Venemaa (143.), rääkimata Kuubast ja Põhja-Koreast jt.
Presidendid. Kuis nendega?
Kuigi Lennart Meri sarnast rahvusvaheliselt säravat tähte lõunanaabrite presidentide hulgas ilmselt (?) pole olnud, kerkivad nad Eestist erinevalt esile naispresidentidega. Meenutagem Vaira Vīķe-Freibergat, Läti presidenti 1999-2007, kelle välispoliitiline aktiivsus aitas kaasa Läti NATO ja Euroopa Liidu liikmeks saamisele.
Leedu presidendivalimised võitis 2009. aastal ülekaalukalt Dalia Grybauskaite, kes näiteks Marko Mihkelsoni hinnangul on edukas ja tugev naispresident ning meie Balti naabrile väga hea valik. Grybauskaite on tuntud "raudse leedina" ja on kogunisti musta vöö omanik karates. Mihkelson kirjutas juba siis: „Huvitav, millal saab Eesti näha naist oma riigipeana? Läti ja Leedu on selles osas meile nüüd küll pikalt ära teinud."
Kellel on vanem jõulupuu?
Viimane rivaliteedi näide pärineb detsembrist, kui Tallinn ja Riia vaidlesid, kellele kuulub maailma esimese jõulupuu püstipanemise au. Läti pealinn tähistas siis oma esimese avaliku jõulukuuse 500. aastapäeva. Samal ajal pani Läti Turismiarenduskeskus Tallinnas püsti välireklaamid, milles kutsus Eesti elanikke Riia festivalile „jõulupuu kodu" kaema. Tallinna meer Edgar Savisaar saatis oma Riia ametivennale Nils Usakovsile kingituse - väikese jõulupuu ja õnnitluskirja. Selles märkis ta, et Tallinn tähistab oma jõulupuu 569. aastapäeva. Ka ajaloolase Jüri Kuuskemaa sõnul on lätlased oma väitega eksiteel. Tallinnas pandi tema sõnul esimene jõulupuu Raekoja ette püsti 1441. aastal pööripäevarituaali ajal; vallalised mehed ja naised tantsisid puu ümber ja süütasid selle hiljem põlema. Kuuseriitusega oli seotud vallalistest kaupmeestest koosnev Mustpeade vennaskond, mis oli sel ajal tegev nii Tallinnas kui Riias. „Kuusetüli" jõudis otsaga rahvusvahelisse meediase välja.
Lõpetuseks
Kindlasti on võrdlusmomente veel väga palju, aga mingi kokkuvõtte saab siitkohalt juba teha.
Eesti on küll rahvaarvu ja pindala poolest Balti riikidest kõige väiksem, kuid eelnevat ülevaadet analüüsides ei saaks küll öelda, et kõige kehvem. Tundub, et meil läheb Läti-Leeduga võrreldes hoopis hästi. Kuigi on kohti, kus lõunanaabrid on meist paremas seisus. Kasvõi rahvusliku lennukompaniiga. Liigagi tihti tuleb kuhugi lendamiseks end kõigepealt Riiga transportida...
Tulles tagasi äsjase peaministrite kohtumise juurde: nii Läti kui Leedu peaministrid tunnistasid, et Eesti on neile paljuski eeskujuks. Aga kui me hakkaks Eestit võrdlema põhjanaabritega, siis tuleks ilmselt masendus peale.
