Eesti Vabariiki on läbi ajaloo valitsenud neli presidenti -
Konstantin Päts
,
Lennart Meri
,
Arnold Rüütel
ja
Toomas Hendrik Ilves
. 1938. aastal meie esimeseks presidendiks saanud Pätsi on rahvas pidanud rikkaks meheks, kellele olevat kuulunud küll Oru loss, küll maid ja maju mujal Eestis. Kuigi paljud neist lugudest ei vasta tõele, oli Päts ometi Eesti mõjuvõimsaim president. Teda peetakse üheks võtmetegelaseks 1920. aastate alguse suures kullaäris. Tema nime kohtab pankade ja ettevõtete omanike seas. Ta oli mees, kelle sõna maksis riigis rohkem kui ühegi tema mantlipärija oma. Kuigi tema nimel suuri varasid ei olnud, võib Konstantin Pätsi sellele vaatamata pidada rikkaimaks Eesti presidendiks.

Erinevalt Pätsist on Meri, Rüütel ja Ilves presidendinagi kandnud laenukoormust pankade ees. Vaid Rüütel on saanud hakkama pisikese laenuga, teiste laenusummad on juba kuue nulliga. Presidentide majanduslike huvide deklaratsioonide järgi oli Meri ja on Rüütel ja Ilves tublid keskklassi eestlased - tengelpunga paksuselt võrdsed mehed.

Konstantin Päts
Vabariigi President 1938-1940

Tulevase Eesti presidendi Konstantin Pätsi rahakott oli 1918. aasta lõpul pärast vangist naasmist nagu niisk. Talle küll kuulus Kloostrimetsa talu Tallinna külje all, ent sealgi oli Päts veel rentnik, mitte omanik. Enne Esimest maailmasõda Väo mõisast renditud talu ostis Päts aastate jooksul välja, viimased heinamaatükid alles aastal 1937.

Kuid juba 1920. aastal oli Konstantin Päts Harju Panga üks omanikke. Just selle panga kaudu liikus Läände Vene kullavoog. Suur kullaäri oli Pätsi kontrolli all - Eesti Panga direktor ja hilisem rahandusminister Georg Westel oli Pätsi käepikendus. Päts oli seotud mitmete ettevõtetega, kes 1920ndate algul said Eesti Pangast krediiti rohkem kui 500 miljonit marka.

1922. aastal omandas riigivanem Päts Stackelbergidele kuuluva esindusliku kinnistu Toompeal Kohtu 4 / Pikk jalg 14. Majade omandamiseks vajalikud 12 miljonit marka laenas Päts Harju Pangast, teist sama palju kulus tal remondiks. Mais 1925 aga läks Harju Pank pankrotti. Päts ei jaksanud laenu tagasi maksta ning Toompea majad tuli maha müüa. Novembris 1926 müüs ta kinnistu 25 miljoni marga eest oma rentnikule Soome saatkonnale.

Aprillis 1938 valiti Päts Eesti presidendiks. Presidendi kasutada oli suvel 1938 valminud kantselei Kadriorus ning Oru loss, mis olid talle peaaegu et omad. Isikliku kinnisvara omamist ei pidanud Päts enam vajalikuks - ta kirjutas Kloostrimetsa talu poegade Viktori ja Leo nimele.

Eesti Vabariigi okupeerimise ajal suvel 1940 seega Konstantin Pätsil isiklikku kinnisvara ei olnud. Ometi oli Päts rikas mees. Talle kuulus Tartu Pärmivabriku, Eesti Lloydi, a/s Ühiselu ja Tallinna Laevaühisuse aktsiaid kokku 17 400 krooni eest, mis siis oli väga suur raha. Palju samade ettevõtete aktsiaid kuulus muuseas ka presidendi poegadele Viktorile (25 400 krooni) ja Leole (13 650). Rikkaim Pätsidest oli Viktor, kellele ainuüksi aktsiaid kuulus 72 150 krooni eest.

Lennart Meri
Vabariigi President 1992-2001

Pärast Eesti välisministri ja suursaadiku ameti pidamist valiti Lennart Meri oktoobris 1992 taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks. Teise ametiaja lõpu eel, aastal 2000 oli Meri palk 25 000 krooni kuus, millele lisandus Vabariigi Presidendi esindustasu 20 protsenti palgast. Merile kuulus maja ühes maatükiga Viimsis Kabelineemel ning pool endisest kodust - majast Tallinnas Pilviku tänaval.

Nagu Päts, oli ka Meri aktsiaomanik - tal oli 176 Eesti Telekomi aktsiat 21 824 krooni väärtuses. Paraku aktsiate väärtus langes - järgmisel aastal oli nende väärtus juba 11 308 krooni. Lisatulu teenis Meri autoritasude ja üüritasude näol.

Samas oli president Meril laenukohustus Hansapanga ees 1 360 018 krooni, mis 2001. aastal, kui Meri ameti maha pani, oli kahanenud 1 022 402 kroonini. Ühtki isiklikku autot või muud sõiduvahendit Meril nii nagu Pätsilgi ei olnud.

Arnold Rüütel
Vabariigi President 2001-2006

Vahetult enne presidendiks saamist teenis Arnold Rüütel Riigikogu liikmena 2001. aastal neljakordset Eesti keskmist palka pluss Riigikogu liikme lisatasu (20 protsenti). Talle kuulus maja Tartus, neljatoaline korter Tallinnas ning elamumaa (5,9 hektarit) ja pooleliolev maja Saare maakonnas Laimjala vallas.

Lisaks Riigikogu liikme palgale sai Rüütel Rahvusooperi Estonia nõukogu liikme tasu ja Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessori tasu. Talle kuulus kümne aasta vanune sõiduauto Volvo 460.

Aastal 2001 presidendiks saades hakkas Rüütel saama seitsmekordset Eesti keskmist palka pluss esindustasu (20 protsenti). 2002. aasta aprillis oli presidendi palk 40 047 krooni.

Ametiaja lõpuks 2006 oli president Rüütli vara veelgi kasvanud. Senisele kinnisvarale Saaremaal oli lisandunud veel ligi 40 hektarit maad Laimjala vallas. Rüütli palk oli 60 830 krooni. Talle kuulus nüüd ka Audla OÜ üks osa nimiväärtusega 8000 krooni ning sõudepaat Kasse-430.

Meriga võrreldes oli Rüütli võlakoorem pankade ees tagasihoidlik. Ta oli Hansapangast võtnud kodu renoveerimiseks 132 669 krooni laenu, mis 2006. aastaks oli vähenenud 19 367 kroonini.

Toomas Hendrik Ilves
Vabariigi President alates 2006

Aastal 2000 ei paistnud välisminister Ilves kuidagi rikkusega silma. Talle kuulus siis Eestis kõigest Ärma talu Abja vallas. Palka sai Ilves 20 000 krooni kuus. Muid sissetulekuid Ilvesel polnud, samuti ei olnud ta laenu võtnud. Aasta hiljem võlgnes välisminister juba Nordea Pangale 173 433 krooni.

Aastal 2002, Riigikogu liikmena, deklareeris Ilves, et talle kuulub 1/3 mõttelist osa majast USAs New Jersey osariigis Leonia linnas. Järgmisel aastal liisis Ilves rohkem kui 300 000 krooni maksva sõiduauto Subaru.

President Toomas Hendrik Ilves ei ole üksnes taluperemees Mulgimaal ja majaomanik USAs, kahasse eksabikaasa Merry Bullockiga kuulub talle kaks korterit Saksamaal - Göttingenis ja Würzburgis. Kinnisvara ost ja hooldus on sundinud Ilvest võtma pankadest üha suuremaid laene, mis on temast teinud enim pankadele võlgneva Eesti presidendi. Majanduslike huvide deklaratsiooni järgi on Ilves võtnud Nordea Pangast 645 015 krooni eluasemelaenu ja HypoVereinsbank'ist 3 280 068 krooni kinnisvara soetamiseks, ka on tal maksta autoliisingut veel 129 938 krooni. Presidendi igakuine sissetulek on praegu rohkem kui 70 000 krooni.