Paul Krugman Reuters/Scanpix

Krugmani leivanumbriks on majandusalased mõttearendused, mis reeglina vastavad keinsismi põhimõtetele. Väga lühidalt öeldes: riik võib sekkuda majandusse ja seda ei peaks nägema millegi negatiivsena, vaid sageli hoopis ainuvõimliku mõistliku lahendusena.

Viimasel ajal on tema sõnavõtud peamiselt keskendunud kriisist väljumiseks kärpemeetmete kasutamise kritiseerimisele. Krugman leiab, et Euroopa keskpank peaks hoopis raha juurde trükkima ja laskma rahulikult inflatsioonil kasvada.

Krugmani hinnangul on Saksamaal kõige raskem omaks võtta mõte kärpimise lõpetamisest ja teise võimaliku tee valimisest.

„Nad (sakslased — toim.) on tahtnud näha võlglasi kui patuseid ning patule peab järgnema selle valulik lunastamine,” ütles Krugman paari nädala eest Raadio Vaba Euroopale. „Fakt, et majandus päris nii ei tööta, on neile väga raskesti vastuvõetav”.

Samas intervjuus ütles ta, et euro loomine oli tema hinnangul halb mõte, kuid samas leiab ta, et hetkel on otstarbekas ühisraha siiski päästa. Krugman on seisukohal, et Kreeka lahkub võib-olla juba mõne kuu pärast euroalast ning selle tagajärjed saavad olema koledad, eriti Kreeka majanduse jaoks.

Mõtleva inimese Michael Moore

Krugman on New York Times’i kolumnistina korduvalt ka Eestist rääkinud. Peamiselt on ta üritanud lugejale selgeks teha, et kärpemeetmed ei ole riigile kriisist välja rabelemisel suurt kasu toonud.

Vasakharitlase Krugmani tugevat kärpevastasust võib seostada ka lähenevate Ühendriikide presidendivalimistega ja laiemalt siseriikliku võimuvõitlusega.

Paremale kalduvad vabariiklased peavad rohuks kriisi vastu kärpeid, kuid demokraadid oleksid kergekäelisemalt nõus kaaluma alternatiivseid meetmeid ehk raha juurde trükkima ning see viimane variant on Krugmani hinnangul tunduvalt mõistlikum.

„Ülekaalukas enamus Krugmani kirjatükkidest sisaldab rünnakut vabariiklaste vastu, ent praktiliselt mitte ükski ei kritiseeri demokraate. On vähe üllatav, et selline suhtumine on temast teinud teatud mõttes rahvakangelase Ühendriikide vasakpoolsete jaoks — nagu mõtleva inimese Michael Moore,” kirjutas majandusteadlase kohta ajakiri The Economist 2003. aastal.

Siiski võib Krugmani viimaste aja kirjatükkidest võib leida kriitikat ka president Barack Obama aadressil, kes on tema hinnangul demokraadi kohta sageli liiga parempoolse joonega.