Kes see vanamees on?
Asjassepühendamatu esmane reaktsioon Pertti Kuismaneni
pilti nähes on tavaliselt just selline, nagu pealkirjas toodud. Aga
kuuekümne neljale eluaastale vaatamata on Kuismanen väga heas vormis.
Võistlusrajal teeb ta tuule alla ka neile noormeestele, kes ealt
sobiksid talle pojapojaks. Tänavune parim tulemus on koos belglase Tom
Cloetiga saavutatud esikoht FIA GT-sarja etapil Silverstone’is –
tõsi, amatöörsõitjate arvestuses.
Niisiis on
augustihommik Audru ringraja ääres. Kell tiksub alles
üheteistkümnendat hommikutundi, ent väljas valitseb hull
leitsak. Äsja lõppes GT-klassi soojendussõit, kus Kuismanen
näitas parimat ringiaega ja edestas lähimat konkurenti seitsme
kümnendiksekundiga.
Kas täna
võidusõiduks liiga palav pole?
Väga palav on
küll, aga kõigil täpselt ühtemoodi.
Sa
oled juba üsna vana, kuidas sul kehaline vorm on?
(Naerab)
Seda näed pärast võidusõitu. Võid minna ja
küsida kõige noorema sõitja käest. Ei, mul pole sellega
probleeme. Olen palju-palju aastaid osalenud kestussõitudes – 24
tundi, 6 tundi, 4 tundi. FIA GT, Le Mans’i-sari (LMES), Prantsusmaa
meistrivõistlused läinud aastal.
Nii et muresid
pole?
He-hee, keegi ei tea, kunas mured tulevad, aga praegu neid
pole.
Palju sa füüsilist treeningut teed?
Või ainult sõidad?
Teen ikka trenni ka. Iga
päev käin ujumas, mängin golfi ja tennist ja nii edasi.
Noorena ma mängisin jäähokit. TPSi meeskonnas olin esimeses
ründekolmikus Tamminen-Wahlsten-Kuismanen. Soome koondises mängisin
ka.
Siis pole sul ju füüsisega üldse
probleeme!
Olen eluaeg tippsportlane olnud. Mis sa arvad,
kui paljud siin on platsil venelaste või kanadalastega
võidelnud?
Sõidad sel aastal ka
Saksamaal?
Jah, Spezial-Tourenwagen Trophy (STT) on sarja nimi.
Eelmisel aastal tegin Corvette C6ga kaasa Spa 24 tunni sõidu Belgias,
kogu LMESi ja Prantsusmaa meistrivõistlustel. Prantsuse sarjas startis
30 GT1-autot ja me saime seal teise koha. Võitsime kolm etappi ja olime
mitmel teised.
Mis su tänavused eesmärgid
on?
Tahan võita kolm sarja: STT, NEZ GT ja Nordic
Supercar.
Jääd liidrist Erik Behrensist üsna
pikalt maha. Miks?
Våleris läks mul ikka väga
pahasti. Enne meie võistlust peeti seal veoautode
võidusõit ja rajale sattunud diislikütus tegi selle
libedaks. Treeningud olid meil vihmaga ja siis ei saanud sellest aru, aga
võidusõiduks oli tee kuiv ja kohe esimesel ringil lendasin
liidrina rajalt välja. Väga pehme liiva sisse ja sinna ma
jäingi.
Teine start läks väga hästi, aga
käiguhoovastik purunes ja alles jäi ainult viies käik. Nii et
Våleri kaks sõitu tuli maha kanda ja sellepärast Erik ongi
liider.
Aga sa oled ju temast kiirem?
Õige pisut.
Autod on teil enam-vähem
ühesugused?
Jah. Erik ostis oma auto kaks aastat tagasi
vendadelt Zwaanidelt, kes võistlesid sellega FIA GT sarjas.
Kes sinu autoga varem sõitis?
Ei keegi, ORECA
ehitas selle 2002. aastal spetsiaalselt mulle.
Mulle
tundub, et Erik sõidab tänavu paremini kui mullu.
See
on õige. Möödunud aasta oli talle selle autoga esimene. Ta on
vahepeal palju õppinud ja võidusõit tuleb väga raske.
Corvette on samu
ti ohtlik, Lien kipub s
ageli rajalt välja lendama ja sellepärast on parem kohe algul teistel
eest ära sõita.
Kas sa Le Mans’i
ööpäevasõidul pole tahtnud võistelda?
Ei-ei. Nad pakkusid mulle kohta Le Mans’i, aga mulle ei meeldi
sõita koos prototüüpidega. P2-klassi prototüübid on
sirgel umbes sama kiired kui Corvette C6. Aga nad on palju kergemad, kurvis
kiiremad ja üritavad GT-autodest pidevalt kurvides mööduda. See
on väga ohtlik, LMES-sarjas juhtus palju selliseid avariisid.
GT-autodega koos on hea võistelda, nendest tead alati, kuhu nad
lähevad.
Kaua sa veel võidu sõita
kavatsed?
Ma olen võidu sõitnud aastast 1988,
alguses superkardiga kaheksa aastat. Kas sa tead, mis on superkart?
Hiljuti nägin neid Rootsis sõitmas – kart nagu kart
ikka, aga 250kuubikulise mootoriga. Kas sa sõitsid ainult
Põhjamaades?
Põhiliselt ikka MMil –
Silverstone’is, Le Mans’is, Assenis... 1989. aastal oli meil
võistlus Adelaide’is, Austraalia vormel-1 Grand Prix’
nädalavahetusel. Hiljem oli mul raske avarii Österreichringil, MMi
etapi treeningul. Minu ees läks ühel kardil rehv puruks, ma
põrutasin talle umbes
250 km/h kiirusega otsa. Kart läks
lendu ja maandudes murdsin ma õla.
Siis kolisid
suurele autole üle?
Pidasin mõne aasta vahet ja 1996.
aastal ostsin Lõuna-Aafrikast Audi Quattro GTO. Sellel oli
viiesilindriline turbomootor ja umbes 700 hobujõudu, samasuguste
autodega võisteldi ka Ameerikas IMSA-sarjas. Sellega ma võitsin
samal aastal Soome ja Põhjamaade meistrivõistlused, 1997. aastal
STT, 1998. aastal Rootsi ja Põhjamaade meistrivõistlused ja STT.
Siis tõstsime sama tehnika uude Audi keresse ja ma hakkasin
võitlema Belcar-sarjas koos Karl Hassenbichleriga. Võitsime seal
2001. aastal nii turismiautode kui ka absoluutarvestuses. 2002. aastal ostsin
Viperi ja olin sellega kaks korda teine.
Miks sa
kõigi olemasolevate sarjade seast just Belgia oma valisid?
Belcar oli väga hea sari. Stardis oli umbes 60 autot, võisteldi
kahes klassis: GT ja turismiautod. Punkte anti klassi tulemuste eest, aga
arvestus oli üldine. Seetõttu oligi meil võimalik sarja
üldvõitjaks tulla. Tiimid ja sõitjad olid ka head ja
võistlustel valitses aus mäng. Rajad olid ka vahvad: Zolder, Spa,
Nürburgring, Zandvoort, Assen...
Klassikalised
rajad?
Just, need on tõelised
võidusõidurajad. See siin pole tõeline rada, ta on meie
autodele liiga lühike.
Kas eile lagunema hakanud asfalt
tegi sõidu väga ohtlikuks?
Mitte väga, ent
muidugi muutis see sõidu keeruliseks. Aga jälle –
kõigil on ühtmoodi raske.