Kes te olete, Härra Medvedjev?

Viktoria Ladõnskaja käis Piiteris läbi paigad, millel on olnud Dmitri Medvedjevi elus oluline roll, ja veendus, et Vene presidendikandidaat naudib kõiki kadunukeste privileege: temast kas ei räägita üldse või kui räägitakse, siis ainult head.

Peterburi. Frunze rajoon. Budapesti tänav 8. Kooli nr 305 fuajees ripub stendil pealkirjaga “Kasulik teada” kuulutus: “Meie kooli õpilased, kogu pedagoogiline kollektiiv ja kõik töötajad soovivad presidendivalimistel edu D. A. Medvedjevile, kooli 1982. aasta vilistlasele!” Ning selle kõrval foto, millel väike Dima sammub oma esimesse klassi.

Kolm fotot kooli direktori kabineti seinal. Ja keemiakabinetis on foto. Medvedjevi nägu vaatab vastu Peterburi Riikliku Ülikooli kodulehelt – tema ise õppis siin, hiljem aga oli õppejõud. Medvedjevi nime ei tarvitse nimetada ei Peterburi linnavalitsuses, tselluloosi- ja paberikombinaadis Ilim Pulp ega ka Bela Kuni tänava maja nr 6 ümbruses. Piisab sõnadest “mind huvitab presidendikandidaat”, kui kõik taipavad hoobilt, kellest ja millest jutt.

Lääne ajakirjanduse kuulsast küsimusest “Who is Mr Putin?” sai kaheksa aasta eest Venemaa poliitilise olukorra reaalne peegeldus: “On selge, et midagi ei ole selge.” Nüüd hakkab võimule tulema uus inimene, aga küsimus “Who is this Mister?” on jäänud niisama aktuaalseks.

Maja, milles president üles kasvas

Bela Kuni tänava maja nr 6. Korpus 1. Kuues korrus. Korter 58. Tulevase presidendi kunagised naabrid teavad täpselt, kui vana keegi neist oli, kui Dmitri Anatoljevitš veel selles majas elas – eks igaüks ole välja arvutanud, millisel eluhetkel temaga kokku puutus. Tõsi, perspektiivikast naabrist ei ole just palju mälestusi. Naabrite sõnul oli Medvedjev vaikne elanik, hõivatud, ja kodus ei istunud.

See-eest meenutavad naabrid soojade sõnadega tumeda mantli ja pearätikuga naist ning pruuni jope ja prillidega meest – Medvedjevi vanemaid. Samal korrusel elav Julia Suhhorebraja käis Venemaa tulevase presidendi isa ­Anatoli ­Afanasjevitš Medvedjevi, tolleaegse Leningradi Tehnoloogilise Instituudi professori juures matemaatika järeleaitamistundides. Medvedjev seenior järeleaitamise eest tasu ei võtnud.

Medvedjevite korter oli väike – kahetoaline, ilma rõduta. Praegu seisab tühjalt.

“Ma mäletan täpselt, kui tulin pärast suvevaheaega koju, see oli kusagil 2000. aastal, ja meie naabrid olid ära kolinud,” lisab Julia Suhhorebraja tütar Nataša (16). “Ma olin vihane. Need memm ja taat (Medvedjevi vanemad – Toim.) olid sõbralikud. Kostitasid mind alati Hanejalakese kommidega.”

Nüüd ei ole Nataša, kelle deviis on “Kõik võib juhtuda!”, mitte ainult tulevase presidendi endine naaber – ta ka õpib samas koolis. 305. kool on põhimõtteliselt tavaline kool. Aga teksastes õpilastel tundides käia ei lubata. Ja üpris hiljuti ilmus veel üks uuendus: igal õpilasel, pedagoogil, kooliteenistujal on nüüd rinnas silt, millel seisab mustvalgel tema perekonna- ja eesnimi ning klass või ametikoht.

Kool, kus president õppis

Riigijuhi valik on veel tegemata, kuid vahakujude muuseumi Nevski prospektil on juba siginenud uus vahast figuur – Dmitri Medvedjev. “Meie aja kangelaste” näitusele kutsub vahast Roman ­Abramovitš. Kuid külastajate huvi köidab kuju, mis seisab Putini kõrval.

Telekompanii Mir ajakirjanik märgib imestusega: “Vahast Medvedjev on väga sarnane Grigori Javlinskiga.” See lause läheb eetrisse, kuid kaadri taha jääb ajakirjaniku hüüatus: “Vahakuju on hoopis pikem, kui ta on elusast peast.”

Kujude juusteks ostetakse pärisjuukseid, silmadeks võetakse silmaproteesid. Ning vahakujude valmimine võtab omajagu aega. Vahast Medvedjev ilmus näitusesaali mõned päevad enne valimiste väljakuulutamist, kuid telliti juba aprillis 2007.

305. kooli direktor Nina Nikolajevna ­Muzõkantova on sündinud 1945. aastal Eestis. Tõsi, nüüdseks ei ole ta Eestis käinud juba 15 aastat. Üheks eredamaks mälestuseks Eesti elust on talle jäänud kohvi lõhn vanalinnas. See tekitab igatsust. Kui Nina Nikolajevna läks kooli tööle, oli Dmitri Medvedjev kooli juba lõpetanud. Aga direktori praegune asetäitja Vera Borissovna ­Smirnova oli tulevase presidendi esimene õpetaja. Ta oli siis 20aastane. Ja see oli üks tema esimestest klassidest.

“Oli tunda, et Dima on soovitud laps. Ja tema ema osales pidevalt lapse koolielus,” meenutab Vera Smirnova. “Dima emale kuulub idee luua “klassi raamatukogu”: kui laps oli raamatu läbi lugenud, tõi ta selle kooli ja vahetas klassikaaslastega teise, veel mitteloetud raamatu vastu. Dima oli võimekas ja kui ta oleks olnud hoolsam, võinuks ta olla viieline. Ema palus anda talle täiendavaid, kooliprogrammi raamidest väljuvaid ülesandeid.”

Koolis huvitus Medvedjev eelkõige keemiast, ajaloost ja kirjandusest. Muide, tema käekiri sarnaneb tema esimese õpetaja omaga. Ja kõik sellepärast, et Dima võttis täht-tähelt õpetaja poolt vihikusse kirjutatud märkust “Ole hoolsam!”. Ta nimelt võttis uue vihiku ja kirjutas selle otsast lõpuni täis sõnu “ole hoolsam”.

Puhas korralik poiss jättis tavalise lapse mulje, kuid temas oli märgata tugeva isiksuse algeid. Medvedjevi viimane kooliõpetaja Irina Ivanovna ­Grigo­rovskaja, kes õpetas Dimale vanemates klassides matemaatikat, pani talle hindeks “neli”.

“Ta suunas juba tol ajal oma tähelepanu nendele ainetele, mis teda eriti huvitasid. Kui ta oleks tahtnud, oleks tal võinud ka matemaatika “viis” olla, aga teda köitsid teised ained. Ta teadis, et tahab juristiks saada,” meenutab Grigorovskaja.

Sellel detsembripäeval, kui sai teatavaks, et Dmitri Medvedjevist on saanud presidendikandidaat, andis kooli direktor sellest kooliraadio kaudu teada. Vastuseks kõlas üle kooli võimas “Hurraa!”.

Presidendi kooliaegne armastus

Koolis mäletatakse ka silmapaistvat Sveta Linnikut. Õpilane Dima ei pööranud tüdrukutele erilist tähelepanu, kuid aktivist Sveta võlus ta ära. “Paistab, et ta on selline, kes on terve elu ühele truu,” ütleb Medvedjevi esimene õpetaja. “Kui on vilistlaste kokkutulekud, toob ta tavaliselt kaks lillekimpu: mulle ja oma abikaasale Svetlana Medvedjevale.”

Svetlana Linnik, sõjaväelase perekonna noorim tütar, oli koolis aktiivne. Õppis hästi, kuigi ei olnud mingi oivik, kuid see-eest osales isetegevuses. Ilusate ruugete juustega tüdruk, meenutavad õpetajad.

1996. aastal sünnitas Svetlana Dmitrile seni ainsa järeltulija – poeg Ilja.

Medvedjevi abikaasa on praegu sihtprogrammi “Venemaa kasvava põlvkonna vaimne ja kõlbeline kultuur” hoolekogu esinaine. See on õigeusu kiriku programm, mida toetavad patriarh ja presidendi administratsioon.

Ärid, milles president osales

Linnaelanikke agiteerib valimistel osalema isegi Peeter Esimene. Venemaa kultuuripealinna rajaja vaatab plakatitelt alla peterburilaste peale ja kutsub üles: “On aeg valida!” Mõned m eetrid ajaloolise kontekstiga plakatist eemal ripub Vene tänapäeva sümbol: “Gazprom – 15 aastat! Võidult võidule.” Puma firmakaupluses on väljas hooaja uudistoode – sportlik sinist värvi jakk kirjaga “Gazprom” ja hinnaga 2000 rubla (umbes 1000 krooni).

Ning ka linlaste vestlustes põimub läbi kaks teemat. Piiterist pärit tulevasest presidendist sai 2000. aastal Gazpromi direktorite nõukogu esimees, 2001 tegutses ta Gazpromi direktorite nõukogu esimehe asetäitjana. Kuid elanikke ei eruta see, vaid hoopiski, et Gazprom on otsustanud ehitada otse Smolnõi vastu 300korruselise hoone. Valimistele kutsuv Peeter andis kunagi käsu, et Põhjapealinna ei tohi ehitada Talvepaleest kõrgemaid hooneid. Aga siin – 300korruseline torn!

Medvedjevi tegevus Gazpromis leiab tema eluloos tingimata äramärkimist, aga see asjaolu, et ta on olnud ka tselluloosi- ja paberkombinaadi Ilim Pulp Enterprise õigusdirektor, kipub tema CVst mõnikord välja jääma. Aastatel 1993–1999 töötas Medvedjev Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse kateedri õppejõu ja dotsendina. Samal ajal oli ta Peterburi linnavalitsuse kommunikatsioonikomitee nõunik ja ekspert ning firma Ilim Pulp peakonsultant juriidilistes küsimustes. Just sellel ajal arenes firma tormiliselt ning kasvas Venemaa suurimaks metsatööstuskorporatsiooniks, mis hoiab nii Venemaa kui ka Kagu-Aasia turgudel liidrikohta.

“Dmitri Medvedjevit loeti üheks paremaks ja kõige perspektiivikamaks nooreks juristiks. Ta tegeles õigusalase nõustamisega,” vastab Ekspressi küsimustele Ilim-Grupi info- ja avalike suhete direktor Jelena Konnova. “Firmas meenutatakse teda kui professionaalset, kindlalt oma seisukohtadele jäävat, printsipiaalset juristi ning samal ajal kui akadeemiliselt haritud, demokraatlikku, otsiva vaimuga, arenguvõimelist ja tulemusele suunatud inimest.”

Tõsi, ametlik vastus erineb täielikult firma tavalise turvamehe antud iseloomustusest.

Vaadanud ringi ja veendunud, et keegi ei kuule, avaldab Marati tänaval asuvat hoonet turvav tumedate riietega mees: “Mul ei ole meie kandidaadi kohta mitte midagi head öelda nagu ka paljudel minu kaastöötajatel. Ta on keeruline inimene, üleolev, kunagi ei tervitanud.”

Ilim Pulpilt saadud ametliku vastuse kohaselt katkestas Dmitri Medvedjev firmaga lepingu, kui ta kutsuti riigiteenistusse presidendi administratsiooni.

Ülikool, milles president õpetas

“Me oleme ajakirjanike küsimustega juba harjunud. Putin on ju samuti meie kasvandik.” Sel ajal, kui Peterburi ülikooli avalike suhete direktori asetäitja Irina Gennadjevna Guljakova jagab kommentaare, jookseb kabinetis ringi hall puudel, seljas kootud kampsun – koer on pisut haiglane. “Me oleme küsimustele vastanud juba kaheksa aastat. Tõsi, veel aasta tagasi ei küsitud tegelikult Medvedjevi kohta midagi.”

Ülikooli peahoones ei taha mobiilid töötada. Väidetavalt on hoone seinad liiga paksud. Nende võimsate seinte vahel Medvedjev kõigepealt õppis, siis aga õpetas.

Tema kunagine üliõpilane Pavel Timofejev ütleb, et Medvedjev ilmus loengutesse Versace pintsakus, nööpidel brändile iseloomulikud gorgod, ning kirjutas Parkeri sulepeaga.

“Temast lausa kiirgas luksuslikkust, edu ja professionaalsust,” meenutab Timofejev. “Me unistasime, et meist saavad samasugused rikkad ja edukad juristid nagu tema.”

Kuid Medvedjevi isiku kohta on veelgi kõnekam tõsiasi, et ta hoiab sidemeid oma klassi- ja kursuse kaaslaste, õpetajate ja õppejõududega – inimestega ühisest noorusest. Nende seas on Venemaa Peaprokuratuuri uurimiskomitee ülem Aleksandr ­Bastrõkin, Medvedjevi kunagine õppejõud õigusteaduskonnas, ja Loode-Venemaa ringkonna peaprokuröri asetäitja Aleksandr Gutsan, kursusekaaslane.

Medvedjevi kursusekaaslasi ja sõpru leidub ka kohtusüsteemis (Kõrgema Arbitraažikohtu esimees Anton Ivanov) ja Gazpromis (juhatuse liige, juriidilise osakonna juhataja Konstantin Tšuitšenko).

Presidendi linn

1991. aastast tegutses Dmitri Medvedjev Peterburi linnavalitsuse kommunikatsioonikomitee eksperdina, mille esimees oli Vladimir Putin. Märtsis 1994 sai temast linnapea Putini esimene asetäitja ning nõunik.

Täna on linnavalitsus kommenteerimisel ettevaatlik. Kuid Newsweeki venekeelses versioonis saab sõna linnanõukogu saadik Dmitri ­Lenkov, kes viibis tihti Putini kabinetis, kui too koordineeris linnapea suhtlemist Peterburi ärisektoriga: “Putinit iseloomustas asjalikkus ja tõsidus. Temaga ühe laua taga istus tema asetäitja – vaikne noor jurist Dmitri Medvedjev.”

“Medvedjev oli peaaegu nagu hall hiireke – tegelikult ei pööranud keegi talle üldse tähelepanu,” räägib Lenkov. “Kõik otsused võttis vastu Putin, Medvedjev aga täitis neid ülesandeid, mis nõudsid ringisõitmist.”

Eelseisvatel valimistel kavatseb trollijuht ­Tamara hääletada Zjuganovi poolt, sest “Medvedjev on veel noor” ja sellepärast, et “need kaabakad on ju terve riigi laiali tassinud”. Taksojuht Ilja hääletab Žirinovski poolt, sest too on “konkreetne”, aga “Medvedjevist ei tea, mida oodata”. Piiteri ajakirjanikud, kellega õnnestus suhelda, valimistele ei lähe, sest “valikut ei ole.

Kandidaat võib isegi hea olla, aga millegipärast on ta ainuke”.

Möödunud laupäeval pidi Venemaa Põhjapealinnas toimuma niinimetatud Vene Marss. Marsi loosung oli “Venelased Medvedjevi vastu”, mis pidi viitama ühelt poolt kandidaadi võimalikele juudi esivanematele, teiselt poolt aga sellele, et “Putini poliitika, mille jätkaja Medvedev on, pillub venelaste vara tuulde”. Vene Marsil ei lastud koguneda. Isegi kahest inimesest koosnevat rühma käsitati kui kahtlast. Aga kohe pärast valimisi on kavas korraldada Teisitimõtlejate Marss. Tegelikult on need kaks täiesti erinevat asja. Teisitimõtlejate Marss on opositsioonipartei aktsioon. Kuid praegu on Medvedjevi vastu valmis marssima nii “teisitimõtlejad” kui ka “venelased”.

Väikesele Dimale meeldis eriti, kui õpetaja palus tal lugeda järgmiseks päevaks läbi – näiteks mõne Nossovi muinasjutu. Järgmisel päeval jutustas Dima muinasjuttu kogu klassi ees. Aga kokkuleppel õpetajaga jättis ta jutustamise kõige põnevama koha peal pooleli ning teised lapsed jäid huviga ootama, kuidas lugu edasi läheb.

Medvedjevi jäljed Peterburis

• Peterburi ülikool. Algul õppis Medvedjev siinses õigusteaduskonnas, hiljem aga töötas õppejõuna. Vilistlast Medvedjevit iseloomustab see, et ta suhtleb aktiivselt kunagiste kursusekaaslastega.

• Venemaa suurimaid metsafirmasid Ilim Pulp. Aastatel 1993–1999 töötas Dmitri Medvedjev õppejõuna ning oli Peterburi ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse kateedri dotsent. Samal ajal oli ta Peterburi linnavalitsuse kommunikatsioonikomitee nõunik ja ekspert ning firma Ilim Pulp peakonsultant juriidilistes küsimustes. Tõsi, viimane asjaolu kipub Medvedjevi elulugudest teinekord kogemata välja jääma. Marati tänaval paikneva firma pressiesindaja kinnitab, et “Dmitri Medvedjevit peeti üheks paremaks ja perspektiivikamaks nooreks juristiks”. Aga firma turvamees, heites pilgu enda ümber ja veendudes, et keegi ei kuule, lisab: “Mul ei ole tema kohta midagi head öelda.”

• Bela Kuni tänav 6 korpus 1. Siin on Dmitri Medvedjevi lapsepõlvekodu. “Tavaline elanik,” ei ole naabrile Medvedjevist eriti eredaid mälestusi jäänud. See-eest mäletatakse siin tema vanemaid kui erakordselt intelligentset ja viisakat perekonda. Praegu on korter tühi.

• Kool nr 305 Budapesti tänaval. “Heasüdamlik, avatud, lõbus, arukas,” meenutab oma õpilast matemaatikaõpetaja Irina Grigorovskaja. “Kui ta oleks rohkem õppida viitsinud, oleks ta võinud olla viieline,” lisab Medvedjevi esimene õpetaja Vera Smirnova. Dmitri Medvedjevi ema oli õpetaja Smirnoval palunud “Dimat rohkem sundida”. Siinsamas koolis tutvus Medvedjev ka oma tulevase abikaasa Svetlana Linnikuga.

• Peterburi linnavalitsus. Smolnõis suhtutakse Peterburi linnavalitsuse kommunikatsiooni­komitee endise eksperdi kohta arvamuse avaldamisse väga ettevaatlikult.

Kandidaadi elulugu

• Sündinud 14. septembril 1965 Leningradis.
  
  
• Lõpetanud 1987 Leningradi Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna ja 1990 aspirantuuri. Õigusteaduste kandidaat, dotsent.
  
  
• 1990–1999 töötas õppejõuna Peterburi Riiklikus Ülikoolis.
  
  
• Samal ajal, 1990–1995, oli Leningradi linnavolikogu esimehe nõunik, Peterburi linnavalitsuse kommunikatsioonikomitee ekspert.
  
  
• 1999 – Vene Föderatsiooni valitsusaparaadi ülema asetäitja.
  
  
• 1999–2000 – Vene Föderatsiooni presidendi administratsiooni ülema asetäitja.
  
  
• 2000–2001 – Gazpromi direktorite nõukogu esimees, 2001 – Gazpromi;direktorite nõukogu esimehe asetäitja, juunist 2002 – Gazpromi;direktorite nõukogu esimees.
  
  
• Alates septembrist 2003 – Vene Föderat­siooni presidendi administratsiooni ülem.
  
  
• November 2005 – määrati Vene Föderatsiooni esimeseks asepeaministriks.
  
  
• Abielus, üks poeg.