Kes teab miljoniküsimuste vastuseid?
"Telemäng "33 küsimust", tead küll, see, mis hiljuti eetrist maha võeti, siis "Kuldvillak", see peaks uue aastani kestma. "Kahevõitlust" tegin ja "Nõrgimas lülis" osalesin ka," loetleb Tiit Kuningas oma tegemisi. Kui uurida mälumängijatelt, kes on televiktoriinide miljoniküsimuste autor, kõlab nagu ühest suust selle mehe nimi. Ta arvab, et on küsimuste väljamõtlejana kasutust leidnud eelkõige oma suurte kogemuste pärast mälumängija ning mälumänguteemaliste raamatute autorina.
"Päris nii nüüd ka ei ole, et ainult mina kõik küsimused välja mõtlen. Kiirematel aegadel on veel kaasautorid, kes mängudele küsimusi saadavad. Pealegi kui on rohkem tegijaid, tekib vaatenurkade erinevus, mis teeb mängu huvitavamaks. Ma asjatundjana selekteerin nendest siis välja selle, mis parasjagu mänguformaati sobib," täpsustab Kuningas enda rolli viktoriinide telgitagustes.
Faktide tundmisest ei piisa
"Küsimused on õiged siis, kui neile on võimalik vastata. Selleks, et küsimuste raskusastet mõista, peab olema piisavalt ise mänginud. Tavainimene kipub näiteks arvama, et kui ta teab miskit fakti, mis võib olla üpris keerukas - näiteks Sudaani pealinna, siis ei anna ta endale enam aru, kas küsimus on raske või kerge. Sel juhul arvab inimene pigem, et selline küsimus on kerge. Mängus esitamiseks see tegelikult ei sobi, sest võib osutuda liiga raskeks. Kodus telekale kaasa mängija ei suuda adekvaatselt hinnata, kus ja kellele mingit küsimust esitada sobib. Näiteks mälumängurile pakub hoopis pinget küsimus, kus vastuse leidmiseks ei piisa ainult faktiteadmisest, vaid oluliseks saab loogika, kuidas vastus leida. Mõlemal juhul kehtib siiski kuldne reegel, et küsimus peab olema üheselt mõistetav," võtab Kuningas jutu kokku.
Üheselt mõistetavale küsimusele, kas tema on ka miljonimängu küsimuste autor, vastab küsimustemeister eitavalt ning soovitab sel teemal targemate käest küsida.
TV3 programmidirektor Jüri Pihel seletab, et "Kes tahab saada miljonäriks?" on väga suurte rahaliste auhindadega mäng ja see tingib tavalisest telesaatest erinevad ranged turvanõuded. "Turvalisus tagatakse keeruka ja kontrollitud süsteemiga, mille hulka kuuluvad muuhulgas eritingimused küsimuste tegemisele, töötlemisele ja kasutamisele. Need nõuded ei ole kõigis oma detailides avalikud. Üks olulisemaid põhimõtteid on küsimuste koostajate suur arv. Ükski küsimuste koostaja ei tea kõiki teisi tegijaid. Ükski koostaja ei valmista protsentuaalselt väga suurt osa kõigist küsimustest. Nii tagatakse isegi võimaliku lekke korral võimalikult väike kahju." Piheli sõnul on enesestmõistetav, et küsimuste koostajate isikuid ei avaldata.
Miljoniküsimuste autorid eriti salajased
Miljonimängu toimetaja Ulvi Pihel lisab, et mängureeglite "piiblis" on lausa klausel, mis keelab küsimuste koostajatena kasutada neid, kes teisi mänge küsimustega varustavad. "See on ka põhjus, miks Kuningas neid ei tee."
Urmas Reitelmann, kes oli Miljonimängu eelmiste hooaegade produtsent, kergitab saladuseloori. Nimelt koostab miljonimängu küsimusi terve hulk asjatundjaid eri elualadelt. "Neid stammautoreid on kümneid, mõni oma elualal ka edasijõudnud. Näiteks üks helilooja, kes teeb muusikaküsimusi," seletab Reitelmann.
"Süsteem käib nii, et lisaks oma küsimuste väljamõtlemisele tuleb ka teiste omi kontrollida ja vähemalt kolmest allikast. Selles mõttes on neid jube tüütu teha, sest üksik küsimus ei maksa suurt midagi. Pealegi on teatmeteostes väga palju valeinfot. Aga huvitavaid asju on ka mängu tegemisega mitte seotud inimesed vahel pakkuma tulnud. Näiteks raadio Kuku uudistetoimetaja Kerli Dello tegi kord hea küsimuse – kes kujundas Chupa-Chupsi kommipaberi? Õige vastus oli Salvador Dali," meenutab Reitelmann, kelle sõnul olevat Dello hea küsimuse peale tulnud kommipaberiuudist lugedes.
"Mängu juhtiv arvutiprogramm hakkab tööle alles siis, kui sellesse on sisestatud vähemalt 1000 küsimust. Enne iga salvestust tuleb uusi küsimusi laadida, sest küsitud asjad lähevad ju prügikasti. Toimetaja tellib küsimusi juurde siis, kui vaatab, et olemasolevad hakkavad juba otsa saama."
Reitelmanni meelest on kodumaine miljonimäng lääne analoogidega võrreldes mõeldud tunduvalt arukamale mängijale. "Ma võin ei tea mida ära süüa, aga miljonini meil kunagi ei jõuta! Eestis on kolm inimest, kes suudaksid miljoniküsimuse ära vastata ja neist kaks on juba mängus käinud."
