Kes viitele ei õpi, on Eestis luuser
Meie eramurajoonides nii tavalise hoiatuse “Kuri koer” asemel ripub kollase puumaja ukse kõrval kiri “Tere tulemast”. Majaomanik Rein Leipalu julgeb massist erineda.
Poole sajandi eest Rootsis sündinud, on Leipalu elanud tänaseks ligi poole oma elust Eestis. Tundes eri maid siin- ja sealpool Läänemerd, näeb ta nii nende puudusi kui voorusi.
Ekspressile antud intervjuus arutleb Leipalu, mida tuleks muuta meie haridussüsteemis.
“Koolis tuleks tegeleda rohkem iga lapse unikaalsuse leidmisega,” räägib ärimees. “Mitte, et ta peab kõik viiele tegema. Vähesed oskavad kõiki asju väga hästi.”
Eestis väärtustatakse liiga palju...
Elitaarsust! Sa pead olema viieline, siis oled edukas. Muidu oled luuser!
Teie ei olnud Rootsis viieline?
(Ohkab) Ei olnud.
Ja eestilik elitaarsus teile ei istu?
Tuleb lähtuda sellest, et kõik on erinevad. Sa pead toetama kõiki, et leiaksid üles need tugevad, kes viivad ühiskonda edasi.
Rootsi puudus on see, et kõik on võrdsed ja toetatakse nõrku. See on ka viga. Kõik ei ole ju iialgi võrdsed.
Ja Eestis toetatakse tugevaid?
Ei! See ongi probleem! Ma ei usu, et need, keda Eestis katsetega koolidesse valitakse, on kõige tugevamad. Öeldakse ju, et meie koolisüsteemi minnakse sisse isiksusena ja tullakse välja klotsina.
Olete te selliseid klotse näinud?
Kui ringi vaadata, siis nii on. Aga selline oli ka Rootsi kool 1960.–70. aastatel, kui mina õppisin. Oli natuke liiga palju seda fakti sisse toppimist.
Mis teid elitaarsuse puhul häirib?
Numbrid on tähtsad! Viis on tähtis, ükskõik, mis selle taga on. Kas sa oled seda bluffinud, või mis iganes. Peaasi, et viis on! See tõesti häirib mind. Igal pool, mitte ainult koolis.
Reformierakonnal oli loosung, et jõuame viie rikkama riigi hulka.
See on sama asi. Kuigi hea eesmärk on alati tähtis. Aga oluline on, kuidas sa oma eesmärki väljendad. Sa ei jõua jõukamate hulka, kui need teised asjad ei ole paigas.
Sinna jõudmist takistab kõige rohkem läbipaistmatus seaduste tegemisel ja demokraatlikkuse tase. Parteide rahastamine, peibutuspardid ja valijate ostmine. Tallinna näitel küttepuud ja kartul.
Peab tekkima suhtumine, et kõik inimesed on kasulikud. Mina oskan midagi paremini kui sina. Sina oskad midagi paremini kui mina. Olgem uhked selle üle.
Eestis saab kergesti luuseri sildi.
Täpselt. Ma lugesin, et Saaremaal otsustati ühes koolis, et nad ei anna veerandi lõpul paberil tunnistust.
Selliseid koole on ka Tallinnas.
No väga hea! Miks seda paberil tunnistust vahepeal vaja on? Tähtis on jälgida, kuidas lapsel läheb, ja selleks on e-kool väga hea.
Saaremaal said lapsevanemad pahaseks, et tunnistusi ei antud.
Eks vanemad otsivad lapse tunnistuse kaudu ka endale staatust. Seda ei saa pahaks panna, nad on ju ise samuti kasvanud. Vaadake, mis toimub koolides veerandi viimasel nädalal pärast hinnete välja panemist.
Projektipäevad, ekskursioonid...
See tähendab, et kolm nädalat aastas ei tehta midagi! Aga miks me õpime siis? Kas tunnistuse pärast? Minu arust on tähtis, et koolis õpid mõtlema ja elust aru saama.
Poliitikud on uhked Eesti liberaalsuse üle. Tegelikult oleme hoopis neetult standardiseeritud?
Natuke nii see on. Muidugi, mingi raamistik peab olema, see loob korra. Aga paha on suhtumine, et Eestis peavad kõik eliidis olema.
Kui ma 90ndate algul Rootsist siia tulin, siis märkasin, et paber oli väga tähtis. Kui inimesi tööle võeti, siis pidi neil kõrgharidus olema. Kuigi tint diplomil võis olla rohkem väärt kui need teadmised.
On teil sellest isiklik kogemus?
Ostsime kunagi ühe firma. Panin seda juhtima inimese, kellel ei olnud kõrgharidust. Eesti kolleegid olid segaduses – kuidas ta hakkama saab? Sai väga hästi!
Kõrgharidus ei ole mingi garantii, et sa toime tuled. Vaadake, kui palju on Eestis kõrgharidusega inimesi ja kui kehv on tootmise efektiivsus. See näitab, et paljud diplomid pole kuigi palju väärt!
Kõrgharidusega peaks ju rohkem teenima kui kutseharidusega?
Nii see on. Aga kui sa selle diplomi pealt ei teeni? Sel juhul oled sa raisanud elust kolm-neli aastat niisama kõrgkoolis käies.
Mida siis muuta?
Ma ei idealiseeri Rootsit, seal on asjad liiga liberaalseks läinud. Eesti koolis nõutakse lastelt rohkem, mis on minu meelest hea.
Meie häda on selles, et tunnistusse suhtutakse kui jumalasse. Kui lapsi vaadataks rohkem kui inimesi, siis oleks Eesti kool päris hea.
Kes?
Rein Leipalu (50) on Rootsi jäätmekäitluskontserni Ragn Sells Baltikumi direktor. Ta on lõpetanud Stockholmi tehnikaülikooli soojusenergeetika insenerina. Enne õpinguid töötas ta Rootsis postiljoni ja maamõõtjana, tudengina teenis taskuraha taksojuhina. Eestis elab 1992. aastast. Abielus, kolme tütre isa.
