Kõige rohkem kasvab põllumajanduse otsetoetuste summa, palju läheb ka teede ehitusse. President Toomas Hendrik Ilves näitlikustas euroraha olulisust Eesti jaoks hiljuti nii, et suurte europrojektide eest teid ehitavad töömehed töötavad esmaspäevast neljapäevani Euroopa maksumaksja raha eest ning ainult reede eest maksab neile Eesti oma maksumaksja - 80% taristute ehitamiseks kasutatavast rahast annab Euroopa Liit.

Eesti valitsus on väljendanud rahulolu esialgse eelarvega aastateks 2014-2020 ning nimetanud prioriteetideks põllumajanduse otsetoetuste kiiremat kasvu, ühtekuuluvustoetustele seatud ülempiiri muutmist ning Euroopa Ühendamise Rahastu käivitamist, mis võimaldab alustada näiteks nii kallist ja pikaajalist projekti nagu Rail Baltica.

Rahvahääletuse tulemust keskerakondlaste "Ei" 2003. aasta 14. septembri rahvahääletusel ei mõjutanud - 66,83% hääletusel osalenutest oli ELiga liitumise poolt.



2004-2006      802 421 634

2007-2013      4 628 000 000

2014-2020      5 890 000 000             

2004-2020 KOKKU: 11 320 421 634        

  

Vaata ülevaadet, millised valdkonnad on kõige rohkem võitnud Euroopa Liiduga liitumisest!

fondvahendimaht 2004-2006
Euroopa Sotsiaalfond69 275 610
Euroopa Regionaalarengufond232 820 142
Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisrahastu56 798 282
Kalanduse Tagatisrahastu12 469 418
Ühtekuuluvusfond431 058 182
2004-2006 kokku802 421 634 €

fondvahendimaht 2007-2013
Euroopa Sotsiaalfond390 000 000
Euroopa Regionaalarengufond1 860 000 000
Maaelutoetused726 000 000
Põllumajandustoetused502 000 000
Ühtekuuluvusfond1 150 000 000
2007-2013 kokku4 628 000 000 €

2004-2013 kokku: 5 430 421 634 €

NB! Eelarveperioodil 2014-2020 on oodata EU-st Eesti suunal 5,9 mld €!


Allikas: struktuurifondid.ee