“Parteilasi on kahte tüüpi. Ühed tulevad koort riisuma, teised teevad musta tööd,” ütleb Savisaare lähiringi liige, Kristiine linnaosa vanem Lauri Laasi. ”Evelyn teeb kõike.”
Enne valimisi istub Evelyn Sepp õhtuti Tallinna linnavolikogus ja helistab telejaamade valimisstuudiote tasulistele numbritele. “Tõsine töö,” ütleb ta vahelejäämisel Eesti Päevalehe ajakirjanikule. 90 sekundi jooksul on Sepp ja sõbrad toetanud keskerakonda 250 kõnega.
Ametlike paberite järgi kingib Sepp valimiskampaaniaks 40 000 krooni. Mis tundega ta loovutab parteile oma “nelja-viie kuu palga”? “Kampaaniasse investeerimine oli sel hetkel märksa olulisem kui puhkusereis.”
Äripäevas avaldab Sepp kommentaari riigi relvaostudest. Ta süüdistab peaminister Mart Laari ja kaitseminister Jüri Luike “boonuste” ootamises, vihjates altkäemaksule.
Suvel seisab Sepp Endla tänaval ja hingab heitgaase. Ta kogub allkirju Narva elektrijaamade erastamise vastu. Jänkid, kasige koju!
Toompea lossi ette jääb keskerakonna meeleavaldusest vedelema katkine plakat. Maria Savisaar ja Kristiina Heinmets ei julge seda Ekspressi fotograafi nähes üles korjata ja põgenevad. Siis tuleb Sepp ja päästab partei au, toimetades rämpsu prügikasti.

Evelyn Sepp satub poliitikasse 24aastaselt. 1996 on keskerakonna must aasta. Pärast Andra Veidemanni arenguparteilaste lahkulöömist jääb fraktsiooni vaid kümme liiget. Lahkuvad ka nõunikud.
Kust leida uusi nägusid, kes oleks nõus töötama lindiskandaalist räsitud partei heaks? Siiri Oviir kuuleb eesti keele õpetajannast keskerakonna asutajaliikmelt, et tol on hakkaja tütar. See on Evelyn Sepp.
Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas mäletab elavalt neiu esimest tööpäeva. “Ta kujutas ette, et tuleb tööle lossi – kostüümis ja kõpskingades.” Sepa ehmatuseks antakse talle Mercedes koos juhiga ja käsk sõita kohe kusagile pärapõrgusse. Põldude vahelt tuleb otsida üles kohalik vallategelane ja võtta allkiri presidendikandidaat Oviiri toetuseks. “Ta sai oma kondiprooviga hakkama!” ütleb Arjakas.
1998 astub Sepp keskerakonda. “Mulle tundus see perspektiivne.” Ta saab ülesande osaleda naispoliitikute ümarlauas. Keskerakonnale iseloomulikult võtab ta algul istet teiste parteide liikmetest eemal. Ta on väga vaoshoitud ja kinnine. Juuksed on kuklas krunnis. Ainult kõrvarõngad on suured ja hõbedased, nagu mustlastel.
Sepa töö riigikogus on oluline, aga igav. Tuleb kirjutada seaduseelnõudesse parandusettepanekuid ja ajada kokku koosolekuid. Enda sõnul õpib Sepp, et “poliitika on karm tegevusala, kus ei ole reeglina sõpru”. Ta hakkab käituma nagu lambakoer, sest “parteis on vaja kogu aeg sisemiselt puššida.”
“Jätke nüüd oma mulin ja hakkame tööle,” nähvab ta ühel koosolekul. Esimest korda pöördub keegi nii Liina Tõnissoni, Aino Runge ja Valve Raudnaski poole.
“Evelyn on üks kõige sihikindlamaid noori, keda ma olen poliitikas näinud,” ütleb riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg. “Ta on auahne, paksu nahaga ja tegeleb sellega, mis omab mõju ja annab tulemusi. Mõnevõrra ehk machiavellilik tüüp. Eesti poliitika soosib praegu selliseid noori rohkem kui intellektuaale.”

1999. aasta riigikogu valimiste eel valmib Edgar Savisaarel revolutsiooniline plaan. Ta soovib olla valimisnimekirjas viimane ja tahab laiendada seda ka teistele erakonna staaridele. Nimekirja esiotsa moodustaksid need, kel muidu vähe lootust hääli saada. Evelyn Sepp peaks kandideerima 14. kohal.
Sepa kõrge koht tekitab imestust Siiri Oviiris, Peeter Kreitzbergis ja Kalev Kallos. Nemad toetavad noortest Olavi Israeli, endist vanglate ameti peadirektorit. Savisaar annab natuke järele ja tõstab Sepa 19. kohale. Israel nihkub tahapoole 26. kohale, jääb riigikogust välja ja lahkub hiljem solvunult parteist.
Loosungiga “Uus vahetus!” kandideeriv Sepp kogub valimistel tallinlastelt 86 häält. Ta jääb esimesena riigikogu ukse taha ja jätkab fraktsiooni nõunikuna.
Suvel koguneb keskerakonna juhatus otsustama purjuspäi autoroolist tabatud Kalev Kallo saatust. Sepp pole juhatuse liige, kuid harjumuspäraselt on ta koosolekul esimesena platsis. Kallo jääb riigikokku ja Sepp välja.
Sügisel sünnitab keskerakondlanna Erika Salumäe lapse. Kahekordne olümpiavõitja imetab kodus tütart ega jõua igale riigikogu istungile. Salumäe teeb liiga vähe tööd, tõreleb Sepp seepeale.
“Mul on ilmselt piisavalt jultumust rääkida ka halbadest asjadest. Ja ma teen seda erapooletult,” tutvustab Sepp oma põhimõtteid.
Tema ise käib igal tähtsamal parteikoosolekul ja korjab enda kätte pabereid. Tuleb keegi välja uue ideega, saabub peagi e-mail: “Mina, Evelyn Sepp, soovin nimetatud töörühma tööst jõukohaselt osa võtta. Ootan edasist teavet.”

Edgar Savisaar armastab öelda, et rahvas pole valinud teda riigikogusse “tagumikutunde tegema”. Keskerakonna esimeest näeb istungitel harva.
Seda enam vajab ta üksikasjalikku infot toimuvast.
Siinkohal tuleb appi Sepp, kes iseloomustab ennast sõnadega: “Ma olen inimene, kes nii ehk naa ei saa telefoni välja lülitada.”
Kui Sepp kuuleb midagi huvitavat, lippab ta mobiiliga helistamiseks toast välja. Või keerab televiisori valjemaks, et keegi juttu pealt ei kuuleks. Kui see mõnele parteikaaslasele ikka kohale ei jõua, palub Sepp tal ruumist lahkuda. Kolleegid imestavad, kellele Sepp nii tihti kõllab. Kas Savisaarele?
22. mai riigikogu istungil õiendab saali ukse juures istuv isamaaliitlane Kalle Jürgenson: “Võtke viis või kümme minutit vaheaega, et üks preili võiks telefoniputkas ära rääkida oma kõned ja siis me saaks rahulikult edasi minna. See uks plähmib siin nagu ma ei tea mis asi kahele poole kogu aeg. Tülikas on ja natuke piinlik. Äkki saate aidata?”
Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg vastab: “Ma pakun välja, et fraktsiooni esimees aitab tal ära helistada ja me jätkame istungit.” Saalis puhkeb naer.
“Evelyni käitumine ja mõttelaad häirib vahest paljusid,” tunnistab fraktsiooni esimees Toomas Varek. On värsked ajalehed fraktsiooni lugemiskohast ära tassitud, langeb kahtlus Sepale. Leiab mõni meessaadik oma nimeliselt kohvitassilt huulepulga jäljed, sama lugu. Juhtub Sepp nägema kedagi riigikogu koridoris teleintervjuud andmas, jääb ta kuulama.
Ettevaatusest ei võeta tema juuresolekul enam kõiki teemasid jutuks. Näiteks käituvad nii keskerakonna juhtivad teisitimõtlejad Siiri Oviir, Kalev Kallo, Urmas Laht ja Peeter Kreitzberg koos oma toetajatega.

Keskfraktsiooni pressinõunik Ralf Parve lõpetas Tartu ülikooli enne, kui Evelyn Sepp sündis. Endisele Pikri ja Nelli Teataja följetonistile meeldib toimetada loetavaks poliitikute kirjutisi.
Eesti suurima partei esindamine pakuks hulga võimalusi isikliku karjääri edendamiseks. Parvet see ei huvita. Ta helistab isegi infoagentuuridesse ja palub mitte viidata endale kui uudise allikale. Parve tahab olla tähelepandamatu mutrike.
Sepp näeb vanema mehe kimbatuses enda võimalust. Ta on alati kohal keskerakonna volikogu koosolekutel, mis toimuvad laupäeviti. “Ta teab otsuste tagapõhjasid, mina peaksin ennast nendega kurssi viima. Kiirus mängib selles töös rolli,” seletab Parve. Sepp võtab pressiga suhtlemise enda peale ja pälvib Savisaarelt partei infojuhi tiitli.
Kombe kohaselt peab keegi fraktsiooni juhatusest pressiteated enne laiali saatmist läbi lugema. Vahel jääb see tegemata ja sõnum osutub valeks.
Sepp sellises olukorras viga ei tunnista. “Ta seletab, et tegemist polnud mitte eksitusega, vaid et tema sõnastus on parem,” ütleb fraktsiooni esimees Toomas Varek.
Presidendivalimiste ajal mullu augustis koostab Sepp pressiteate “Rahvaliit reetis Kreitzbergi”. Pärast teeb Kreitzberg neiule märkuse, et asju võiks öelda ka leebemas sõnastuses. Sepp süüdistab hoopis Kreitzbergi: “Ta unustas ilmselt ära, et ta oli laua ümber, kus pealkirja kooskõlastati.”
Aprillis kirjutavad ajalehed, et keskmehe Värner Lootsmanni koduarvutist saadeti internetiportaalidesse sõimukirju Mihkel Tiksi kohta.
Sepp nimetab seda Postimehes “kahe perekonna omavaheliseks tüliküsimuseks”. Lootsmanni pahandab see hirmsasti. Ta saadab laiali pressiteate, et “tegemist ei ole perekondlike suhetega”.
Fraktsiooni koosolekul üritab Lootsmann neiule häbi-häbi teha. Sepp vastab, et teatavasti Savisaar toetab Tiksi. Keskerakonna volikogu esimehe Lootsmanni suu on seepeale vett täis.
Kõik ei lase endale pähe istuda. Üks neist on noortekogu esimees Ramon Loik, kelle koostatud pressiteate üht lauset Sepp parandab. Loik põrutab keskerakonna noorte listis: “Kuigi Evelyn on terane, on minu hinnangul antud juhul tegemist siiski pseudoprobleemiga.”

Säärane isetegevus on võimalik vaid kõigekõrgema ehk keskerakonna esimehe heakskiidul. “Evelyn on üheks kontaktisikuks Edgarile,” ütleb Toomas Varek.
2002. aastat tähistab keskerakond oma naistekalendriga. Tagakaane fotole mahuvad 18 daami. Sees on kohti vaid tosinale. Kes pääseb kunstnik Aapo Pukile poseerima?
Projekti autor on Edgar Savisaar isiklikult ja Miss Märtsina finišeerub Evelyn Sepp. Kalendrist jääb välja Eesti vingeim ärinaine, aastas 70 miljonit krooni kasumit tootva Kehra paberivabriku matroon Žanna Botvinkina.
Erakonna esimehe ja infojuhi tihe lävimine annab ainet kuulujuttudeks. Oktoobris 2000 kirjutab ajakiri Seltskond, et “Sepp ja Savisaar olevat lähedasemad kui lihtsalt erakonnakaaslased”. Vilja Savisaar tõttab tuld kustutama: “Neil on ainult tööalane suhe.”
Kesknoorte suvepäevadel istub korraga laua taha neli inimest nagu üks perekond. Savisaar ja Sepp. Edgari tütar Maria Savisaar ja väimehekandidaat Raimond Kaljulaid.
Tänavu puhub Sepp ise kõlakatele tuult tiibadesse. SL Õhtulehes tekitab elevust tema vihje: “Mõne päeva nädalas veedab Edgar Savisaar siiski Vilja juures.”
Proua Savisaar pahandab Kroonikas: “Mul tekib küsimus, kust Evelyn Sepp meie koosveedetud öid teab...”
Kuidas seletab tekkinud segadust Sepp ise? “Ma ei mäleta, et ma oleks midagi sellist öelnud.”

Kui Savisaarest saab Tallinna linnapea, tegutseb Sepp esimestel päevadel tema abina. Helistab partei liikmetele ja kutsub neid vastuvõtule. Kõik teavad, et nüüd pakutakse linnavalitsuses tööd. Mida täpselt, selgub Savisaarega nelja silma all kohtudes.
Uut linnapead näeb linnavalitsuse pressikonverentsidel harva nagu kuuvarjutust. Kuna Savisaar on tabamatu, jääb ajakirjanikel üle pöörduda tema pressiesindajate poole.
Küsimustele miljardilisest investeerimisplaanist ja lisaeelarvest vastatakse vaikimise ja vassimisega. Nii kestab see nädalate kaupa, kuigi linna palgal on kümme meediaspetsialisti. Alles terava uudise peale helistab Savisaar BNSi peatoimetajale Ainar Ruussaarele ja lubab meilida põhjalikke selgitusi. Ent meilis ei tsiteerita mitte Savisaart, vaid linna finantsdirektorit Ahti Kallastet.
Kuidas ajakirjanikud Savisaarelt mingeidki vastuseid saavad? TV3 uudiste peatoimetaja Hanno Tomberg: “Kõige lihtsam on Sepa kaudu.” Ka Postimehe poliitikareporter Argo Ideon annab sama nõu. “Sepp on keskerakonnas ainus, keda on kerge kätte saada,” kinnitab Heidit Kaio Äripäevast.
Savisaare tiimis käib leivaisa esindamise pärast tihe rebimine. Sepp esindab oma sõnul Savisaart kui keskerakonna esimeest, linnavalitsuse PR-mees Urmas Liiv aga Savisaart kui linnapead. Kus lõpeb üks ja algab teine? Selle seletamisega jäävad asjaosalisedki jänni. Sepp räägib “hallist alast, kus jagame tunde järgi”.
BNSi majandustoimetaja Marika Roomere saadab Liivile meilitud küsimustest koopiad Sepale, seda viimase palvel. Kui Savisaar võtab isiklikuks meedianõustajaks Raimond Kaljulaiu, teeb väimeespoeg kahekordsele asjaajamisele lõpu.
Sepp võtab oma tööd nii tuliselt, et kiirgab lausa radioaktiivselt. Ta helistab BNSi pidevalt üle, kas pressiteade on ikka kätte saadud. Miks te sellest uudist ei teinud? “Ma usun, et ta suudab mõjutada paljusid ajakirjanikke,” arvab Roomere.
SL Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg möönab ajakirjanike laiskust. “Kus mõnelt erakonnalt tuli üksikut arvamusartiklit tangidega välja kiskuda, oli Sepp valmis saatma kas või kuus lugu nädalas. Ja kui on valida, kas näha vaeva või kasutada olukorda, kus vaev on sinu eest ära nähtud, otsustatakse loomulikult viimase kasuks.”
Usinus kaob kohe, kui ajakirjanikud küsivad Savisaarele ebameeldivaid küsimusi. Postimees ei saagi vastust, miks keskerakonna esimees ei käi riigikogu istungitel.
Samal ajal jagab Sepp erakonnas kogemusi. Mida teha, kui ajakirjanik tuleb mingist probleemist kriitilist lugu tegema? Võtke ta lahkelt vastu ja rääkige talle positiivsetest asjadest. Õieti tegutsedes jõuab parteile kasulik sõnum ka ajalehte!

Hoolimata juhi toest ei pääse Evelyn Sepp tänavu jaanuaris keskerakonna juhatusse. Ta saadab noortekogu meililisti järgmise üleskutse: “Kutsun toetama kõiki noortekogulasi, nende hulgas allakirjutanut, kes ei ole mitte lihtsalt tublid noored, vaid on kogemusi ka laiemalt kogunud.” Kongressi kahest tuhandest osalejast hääletab Sepa poolt 142.
Omad üritavad takistada ka Sepa saamist riigikokku. Nad tuletavad meelde parteisisest aumeeste kokkulepet, et asendusliikmeks minnakse isiklike häälte järjekorras. Esimene oleks kunstnik Heinz Valk ligi paari tuhande häälega. Seadus sellist kokkulepet ei tunnista ja annab õiguse Sepale.
“Ta on ilus naine. Naiselikud võlud aitaksid tal poliitikas palju kergemini edasi jõuda kui mehelik käitumine,” hindab keskerakonna juhatuse liige Urmas Laht.
Seda kunsti kasutab Sepp väljaspool oma parteid, kus käsutamine ei aita. 2000. aastal asutavad Mõõdukate poisid Balti Noorte Assamblee. Sepp teeb ettepaneku, et Eesti delegatsiooni juhi koht vahetuks tähestiku järjekorras. Kuna Keskerakonna Noortekogu on Noortest Mõõdukatest eespool, saab Sepp auameti endale. Tänaseks on assamblee välja surnud.

17. aprilli õhtul helistab Evelyn Sepale Postimehe toimetusest Argo Ideon. Ajakirjanikuni on jõudnud tema e-mail keskerakonna ministrite nõunikele. See kutsub looma “programmiliste positiivsete algatuste propaganda kompleksset plaani”. Sepp kirjutab: “Asja juurde käib ka lavastatud foonide tekitamine, millest tark poliitik kõva häälega ei räägi. Eesmärk on meil ju kõigil üks – võita valimised!”
Ideoni küsimuste peale palub Sepp natuke aega. Savisaare tiimile tüüpiliselt vastab ta kirjalikult – meiliga. Jah, ta on infolekkest häiritud ja üllatunud.
Vastus saadet, püüab Sepp ennustada koos Raimond Kaljulaiuga sündmuste edasist käiku. “Me ei tulnud selle peale, et Postimees paneb esikülje pealkirjaks “Keskerakond teeb riigist propagandatoru”,” tunnistab Kaljulaid tagantjärele.
Järgmine päev on liiga tihe isegi Sepa jaoks, kes töötab muidu nagu Duracelli patareidega. Enne Aktuaalsele Kaamerale intervjuu andmist võtab ta prillid eest. Intervjuu käigus sätib ta kaamera ees mänglevalt oma pikki juukseid.
Kanal 2 ja TV3 stuudiotesse ilmub Sepp õhtul nagu diiva, saatjaks Kaljulaid. Julgustusega “sa näed ikka väga hea välja” saadab noormees ta eetrisse. Ripsmete volksutamine ja naeratamine muudab saatejuht Hannes Võrno relvituks. Ta räägib Sepast kaastundlikult kui ohvrist, “keda üsna halastamatult peksab kogu meedia”. Võrno imestuseks teevad Sepa kohta teleuudistes kõlanud kommentaarid naisele palju nalja.
Marju Lauristin nimetab Sepa e-maili “goebbelslikuks”, peaminister Siim Kallas “lühinägelikuks”. Ootamatu vastukaja tuleb keskerakonnast endast. Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg annab Toompeal Kalevipoja saalis naispoliitikutele lõunasöögi. Muu jutu sees ütleb ta, et Sepa-sugune käitumine pole riigikogu liikme puhul sünnis. Toomas Varek nimetab Sepa kirja “sooloks” ja “volituste ületamiseks”. Kalev Kallo teeb ettepaneku võtta vastu fraktsiooni seisukoht. Vastu pole keegi, kõiki ahvatleb võimalus kõrgile iludusele lõpuks ometi kombeid õpetada.
Hoolikalt sõnastatud tekst tuleb järgmine: “Keskerakonna juhatus kinnitas Evelyn Sepa keskerakonna infojuhiks enne seda, kui temast sai riigikogu liige. Sellest lähtuvalt tegi fraktsioon erakonna juhatusele ettepaneku võtta vastu otsus, mille kohaselt ükski fraktsiooni liige ei saa samaaegselt olla erakonna infojuhi ametis.”
Sepp on teatanud, et ei saa haigena koosolekul osaleda. Kui Ralf Parve asub natuke hiljem fraktsiooni otsusest pressiteadet tegema, ilmub Sepp välja. Ta vaatab teksti ise üle.
Keskerakonna esimehele lemmiku tagakiusamine ei meeldi. Savisaar teeb Varekile märkuse, et pole ilus arutada kellegi personaalküsimust tagaselja. Partei juhatus fraktsiooni avaldust ei käsitle.

5. juunil kinnitab vene töömees ühele ilmetule majale Tulika tänaval silti Eesti Keskerakond. Kunagi istusid siin linnadevaheliste marsruuttaksode dispetšerid. Lahtise ukse taga ootab natuke toitu, viis pudelit punast ja kaks pudelit valget veini. Kohe avatakse siin keskerakonna kontor. Isegi seinakell kannab partei logo.
Keskerakonna Kristiine osakonna juht Evelyn Sepp saabub kell 15.55 Opeli takso ja Raimond Kaljulaiuga. Siseminister Ain Seppik Audi ja kahe poisiga. Kohal on umbes 40 inimest. Nad ootavad meest, kelle üleelusuurune pilt seisab toas ikoonina laual.
Kell 16.03 jõuab kohale must džiip Ford Explorer. Autojuhi kõrvalt ronib välja hallis ülikonnas Edgar Savisaar. Evelyn Sepp on loobunud vahepeal Giorgio Armani prillidest ja tumeroosast kleidist. Ta tervitab ülemust rohelises nabapluusis ja teksapükstes.
“Nonii! Keskerakonna inimesed saavad jälle ühe uue kodu Tallinnas!” Savisaare kõne kostab mööduvate autode vilinas katkendlikult nagu Ameerika Hääl, kui seda segati.
“Pärast nii sütitavat tervituskõnet pole enam pikalt kõnelda!” hüüab Sepp. Lint lõigatakse läbi ja algab seltskondlik koosviibimine.
Astun Savisaare juurde ja esitan lihtsa küsimuse: Miks on Evelyn Sepp poliitikas edukas?
“Ma tõesti ei taha teile intervjuud anda!”
Ruumis on korraga õhk paks nagu enne äikest. Savisaar viivitab veidi ja läheb istub džiipi. Kui auto juba liigub, jooksevad kaks noort inimest tee äärde. Need on Sepp ja Kaljulaid. Nad võetakse peale ja juhi tiim liigub vääramatult valimistele vastu.

Evelyn Sepp loob oma infoagentuuri

E-mail keskerakonna noortekogu listist 5. oktoober 2001.


Kutse julgetele ja pealehakkajatele noortekogulastele!

Tere hea noortekogulane,

Mul on heameel kutsuda asjast huvitatud noori esitama end kandidaadiks järgmises küsimuses: Nimelt on kavandamisel nn kommunikatsiooni või kui soovite, kuigi see pole päris täpne, erakonna suhtekorralduse võrgustik.
Tegemist saab olema struktuuriga, kuhu kuulub igast maakonnast paar inimest, kes suudavad ja tahavad tegeleda järgmiste küsimustega:
1. lugeda igapäevaselt läbi antud maakonnas ilmuvad ajalehed ja vahendada nende ülevaadet Tallinna;
2. vahendada erakonna uudiseid, arvamus- ja muid vajalikke poliitilisi algatusi maakonnalehele ning kohalikele valla(linna)lehtedele ja/või kohalikule raadiojaamale(dele);
3. analüüsida ning pidada silmas ja igakülgselt seista selle eest, et keskerakonna vaated saaks õigeaegselt ja piisavalt eelnimetatud meediakanalites esindatud;
4. seista selle eest, et keskerakonna vastased süüdistused saaks kiiresti ja professionaalselt ümber lükatud;
5. seista selle eest, et meie endi head algatused, eriti neis omavalitsustes, kus me oleme esindatud volikogudes-valla(linna)valitsustes, saaks korraliku kajastuse ka üleriigilises meedias. Sageli tähendab see info õigeaegset jõudmist näiteks minuni.
6. kohalikust elust ja sündmustest ülevaadete kirjutamist ajalehele Kesknädal.
7. …
Eeldused, mida on vaja, et nimetatud koostöö tõrgeteta sujuma hakkaks – loomulikult Sinu enda huvi ja valmisolekut eelkirjeldatud jpt küsimustega tegeleda, ka aega ning teatud tehnilise baasi olemasolu (internetiühendus, faks, telefon) ning peamine, soovi suhelda väga paljude erinevate inimestega, kel ehk keskerakonna vastu ei pruugi kõige soojemad suhted või huvi olla. Rääkimata siis oskusest kirjutada ning soravalt avalikkuse ees esineda, või vähemalt suurt soovi oma oskusi nendes küsimustes pidevalt täiendada.
Mööda ei saa pidevast kursisolekust erakonna poliitiliste seisukohtade ja nende kujundamismehhanismidega, osakonna tegemistega, erakonna tegevusega nii terviku kui ka riigikogu tasandil.
Stiimul, ütlen kohe, ei ole nö rahaline, vaid mõneti hoopis pikema perspektiiviga. Kui Sinust saab see inimene oma kodumaakonnas, kes kõige sellega hästi hakkama saab, siis kindlustab see Sulle endale võimaluse teha oma nimi tuntuks oma maakonnas/linnas jne. See omakorda aga on ülikaalukas poliitiline kapital.
Antud teadaanne on suunatud eelkõige noortele väljaspool Tallinna – nii neile, kes eesti keeles suhtlevad, kui ka neile, kes seda venekeeles teevad. Usun, et üleskutse on huvitav ja vajab ehk pikemalt aega, et järele mõelda, kuid kuna asjaga on väga kiire, siis palun endast koheselt märku anda.
Seda pakkumist tuleks käsitleda kui kutset konkursil osalemiseks, millest valiku tegemine on usaldatud minule. Sarnase sisuga palve olen esitanud ka osakonna esimeestele ning noortekogu klubide eestvedajatele, kellelt ootan vastuseid reedeks, 5. oktoobril.
Oma kandidatuuri välja pakkumisel palun arvestada ka sellega, et te elaksite oma kodumaakonnas igapäevaselt ning ei kavandaks sealt mujale elama või õppima asumist vähemalt poolteise järgneva aasta jooksul.
Oluline on arvestada ka seda, et meie koostöö kannab vilja ainult siis, kui see on usalduslik, operatiivne ning järjepidev. See on ka põhjus, miks ma otsin uusi inimesi ega kavanda põhikoormust näiteks riigikogu liikmetele, kes on küll kahtlemata asjadega hästi kursis, kuid kahjuks liialt hõivatud.
Soovin meile kõigile jõudu ja edu ning pealehakkamist.
Parimat,

Evelyn Sepp
Noortekogu liige,
RK Eesti Keskerakonna fraktsiooni nõunik
Erakonna Kristiine osakonna esimees ja vastutav isik erakonna suhtekorralduse küsimustes