Pilt on tehtud Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas laadapäeval, kus Toom kohtus valijatega. Foto: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Uudis number üks: et Yana Toom on venelaste seas tõepoolest väga populaarne, võis tulla avastusena vahest vaid Eesti poliitanalüütikutele. “Aga te pange ta ka KAPO järgmisesse aastaraamatusse sisse, ja ta näitab teile niisugust tulemust, et lase olla,” kommenteeris valimisi üks Ekspressi poolt juhuslikult küsitletud Lasnamäe valija.

Sama mõtet toetab Toomi parteikaaslane Mihhail Stalnuhhin: “Tegelikult on suur kunst olla õigel ajal õiges kohas – ja Yanal see õnnestus. Ning KAPO panus tema valimiskampaaniasse on igati tänuväärne.”

Yana Toomi reitingu tõus on olnud pöörane. Kohalikud valimised 2009: 927 häält, riigikogu valimised 2011: 4510 häält, kohalikud valimised 2013: 5327 häält ja eurovalimised 2014: 25 251 häält.

Toomi edu komponendid peituvad tegelikult kolmes lühendis: KAPO, PBK, VKE. Kaks esimest tähendavad kaitsepolitseid ja populaarset Vene telekanalit, kolmas on MTÜ Vene Kool Eestis. See organisatsioon oli üks esimestest, mis valimistulemusi kommenteeris: “Yana Toom on teinud meie organisatsiooniga koostööd alates Vene Koolide Nõukogu loomisest 2010. aastal. Tänu Toomile leidis vene koolide eestistamise probleem väärilise kõlapinna.” Nüüd loodab VKE “Yana Toomi abile ja toetusele ka “vene” küsimuste lahendamisel Europarlamendi tasemel”.

Uudis number kaks: Yana Toomil ei olegi nii radikaalsed vaated. Jah, temale kuulub tsitaat “väljasurevast eesti keelest”, mille ta tegi teatavaks ühele Venemaa ajakirjanikule. Tema võrdles vene koolide eestikeelsele õppele üleminekut seksiga, mis peaks üldiselt toimuma “mõlema poole nõusolekul” ja tituleeris integratsioonipoliitika “tšinovnikute ärikeskkonnaks”.

Ning eelmistest kohalike omavalitsuste valimistest meenub YouTube’is ringelnud klipp, milles Yana Toom kutsus oma valijaid justkui sõtta: “Me ei saa lubada, et võimule pääseb Pronksiöö koalitsioon. Tulge kindlasti valima!”

Need ütlused vallandasid Eesti poliitikute seas vähemalt sama ägeda reaktsiooni: näiteks Juku-Kalle Raidi laia kõlapinda leidnud märkus, et Eestis algab demokraatia siis, kui Toom saab kuuli pähe.

Eesti avalikkus eeldas, et Toom asub äärmuslikule positsioonile ka Ukraina küsimuses. Aga läks hoopis vastupidi: Toom teatas, et ta ei unistas ärkamisest Venemaa koosseisus. Ning aprillis kritiseeris ta Dmitri Linterit tema radikaalsete vaadete ja provokatsioonide pärast.

Kohe esimesel valimisjärgsel päeval surusid Yana Toom ja Tunne Kelam teineteisel tulevase koostöö lootuses esimest korda kätt.

Praegu seda enam peaaegu ei mäletata, kuid Toomi kõige silmapaistvam tekst ilmus veel siis, kui ta kandis eelmist perekonnanime Litvinova. Selle 2007. aastal eestikeelses Delfis avaldatud iroonilise arvamuse mõte oli selline: küll on halb, et ma olen integreerunud; küll on halb, et ma tean liiga hästi, mida eestlased venelastest mõtlevad. Tekstis oli näiteks selline lõik:

“Lühidalt öeldes, ma pean kodanikuühiskonna rahu ja õitsengu tagatiseks olukorda, kus mitte-eestlased valdavad riigikeelt algtaseme nõuetele vastavalt. Loomulikult, ideaalis oleks hea nad pärast seda ka siniste passidega varustada, kuid see pole hädavajalik. Kõige olulisem on, et mitte-eestlased saaksid suheldud eestlastega seal, kus see on hädavajalik (teenindussfääris), ja et nad ei liiguks eesti keele õppimisel algtasemest kaugemale. Keeleinspektsiooni ülesanne peaks olema kontrollida, et kohalike mitte-eestlaste keelepagas ei ületaks 300 sõna, sest just see tase kindlustab raudselt eestlaste ning mitte-eestlaste vastastikuse mõistmise ning usalduse.”

Toona sünnitas see tekst Delfis ühemõttelise reaktsiooni ja ligi tuhat kommentaari. Kuid tegelikult oli arvamus ju märgilise tähendusega. Integratsiooni tulemuslikult läbi teinud inimene pettus finišisse jõudes täielikult terves läbitud maratonis. See oli kogu integratsioonipoliitikale nukker märguanne: kui palju on finišis veel selliseid pettunuid?

Uudis number kolm: Yana Toom rajas oma valimiskampaania Peeter Esimese ideele. “Minu ülesanne on tuua Euroopast siia euroopalik sotsiaalpoliitika,” teatas Yana Toom teleekraanil oma valimisreklaamis. “Ajakirjaniku, poliitiku ja viie lapse emana olen kindlalt veendunud, et peamine on investeerida lastesse ja eakatesse, sest meie kapital – see on inimesed!”

Kuid ilmselt ei kujunenud tema valimiskampaania pärliks mitte see inimlik ja lihtsalt mõistetav tekst, vaid lühike reklaamiklipp, milles Toom lööb akna laialt lahti.

Ajaloost on teada riigitegelane, kes sedasama tegi. Ta on tuttav igale vene inimesele. Seda poliitikut iseloomustas ebastandardne välimus, pikk kasv, aga ka soov “raiuda aken Euroopasse”. See oli Peeter Suur. Ning pärast sellist sümboolset aknaavamist pole teksti enam vajagi.

Muide, mis puudutab välimust, siis tavaliselt arvatakse, et venelased armastavad glamuuri. Võimalik. Kusagil Moskvas.

Eesti venekeelsete valijate seas kogus Yana Toom aga oma punktid muuhulgas ka iroonilise suhtumisega oma välimusse. “Lähen presidendi ballile beežis. Beež üldiselt ei sobi mulle, näen selles välja nagu kiles viiner! Kuid minu õmbleja on teinud imet.” Niisuguse huumori juures ei saa keegi tulla mõttele hakata kokku arvutama, kui palju see naine aastas riietele kulutab.

Uudis number neli: Yana Toomi võit ei ole Savisaare kaotus. Pruukis Toomil kõiki oma tulemusega üllatada, kui kohe hakkasid Edgar Savisaare pihta halud lendama. Näe, kaotas! Kuid keskerakondlaste liider teatas selgesõnaliselt juba enne valimisi, et ei kavatse Brüsselisse minna. Ja ka seda, et peab vajalikuks saata Euroopasse vene keelt kõnelev esindaja.

Meil, ühiskonna eestikeelses osas, ollakse mingil põhjusel veendumusel, et venelased on a priori idioodid. Noh, või nagu väiksed, täiesti mõtlemisvõimetud lapsed, kelle eest tuleb kõik ära otsustada.

Aga kui toimuvad valimised, lähevad nad üksteise sabas valima üht rohelisega märgistatud kandidaati. Jah, see kandidaat on tõepoolest pikkade aastate jooksul olnud venelaste häälte kogumises liider. Kuid kui kampaania ajal kõlab sõnum: mina ei lähe, valige venelane, siis mida arusaamatut saab tulemuses olla? See pole kaotus, see on võitmata jätmine.

Iseasi on, et keskerakondlaste ridades on ammu märgata kirgede möllu. Ning mõned meediaeksperdid prognoosisid juba sügiseste valimiste aegu, et Keskerakonna venelastest liikmed võivad teki hüpoteetiliselt varem või hiljem enda peale kiskuda. Vahest võivadki, kuid kas nad tahavad?

Yana Toom vastab sellele küsimusele juba praegu eitavalt. Keskerakond ei saa muutuda puhtalt vene parteiks, sest siis kaotaksid vene valijad ise tema vastu huvi. Venekeelne elanik läheb valima mõttega saada eestikeelsele nähtavaks. Vene partei aga seda funktsiooni ei täida.

Yana Toomi tulemus ei ole üllatus. Üllatus on see, kui sa leiad padja alt lennukipileti Brüsselisse, pissivat poissi vaatama. Kuid Toom on tegelnud Eesti poliitika vene küsimusega kavakindlalt ning tema valijad – meeldib see meile või mitte – on leidnud tema vaadetes enda vastupeegelduse. Küsimus on vaid selles, milliseid järeldusi teeb tema 25 000 hääle kohta KAPO.

Uudis number viis: Yana Toom pääses eurovalimistele üle noatera. Keskerakond selgitas oma 12 kandidaati välja sisevalimistel. Seal pakkusid Toomi kandidatuuri välja Kristiine, Põhja-Tallinna, Pirita, Narva ja Mustvee piirkonna juhatused ning kaks erakonna lihtliiget.

Mustvee linnapea Max Kaur tunneb Toomi pikka aega. “Emotsionaalne, huvitav naine,” ütleb Kaur Toomi kohta.

Sisevalimised toimusid 5. aprillil Tallinna tehnikaülikoolis. Kandidaate oli üle kahekümne. Hääletamisel sai Toom 12. koha ja pääses viimasena valimisnimekirja. Häälte jaotust sisevalimistel keeldus Keskerakond avaldamast.

Valimisnimekirja juhtis Edgar Savisaar, kes rääkis konverentsil: “Ma ei ole ennast kunagi veel nii noorena ja moodsa poliitikuna tundnud, nagu täna selles seltskonnas. Lähemal vaatlusel on siiski selge, et minusugust täisjõus ninasarvikut ei saa täna siiski kuidagi väljasurevate mammutitega samasse ritta seada. Vara veel.”

Sel hetkel ei osanud Keskerakonnas praktiliselt keegi ette kujutada , et Toom võidakse ära valida.

Veel kuu aja eest oldi Keskerakonnas veendunud, et Brüsselisse pääsevad Ratas ja Stalnuhhin.

Et Toom võib teha hea tulemuse, märgati erakonnas alles eelmisel nädalal – kui vene rahvusest parteilased hakkasid tajuma oma rahvuskaaslaste eelistust.

Ratase valimisse usuti kuni tulemuste selgumiseni.

Toomi võit tuli Keskerakonnale suure üllatusena. Partei eestlastest liikmed arvasid, et “Edgar võtab ära nii Yana kui Miša hääled”.

Uudis number kuus: Toom ja Ansip on nüüd partnerid. Yana Toom on vene auditooriumile tuttav oma ajakirjandusliku tegevuse kaudu. Ta oli ajalehtede Den za Dnjom, Vesti Nedeli ja lõpuks Stolitsa peatoimetaja.

Toom lõpetas omal ajal Tallinna 26. keskkooli, õppis Tartu ülikoolis vene filoloogiat, kuid ei lõpetanud. Tema ema Margarita Tšernogorova on staažikas Keskerakonna liige ja Tallinna linnavolikogu saadik.

Yana on vahetanud kolm korda perekonnanime: neiuna Tšernogorova, seejärel Litvinova, pärast seda Toom. Valdab vene, eesti ja inglise keelt. Aprillis 2012 avaldas Kaitsepolitsei aastaraamatu, milles käsitleti Keskerakonna kolme liikme, nende hulgas Yana Toomi tegevust venekeelse koolihariduse kaitsmisel õõnestustegevusena.

Pühapäeval jälgisid eksperdid ETV valimisstuudio otse-eetris ühtaegu mitut poliitilist duelli. Vene publik vaatas samal ajal temale mõistetavat jõukatsumist. See kahevõitlus algas 2007. aastal – kivist külalise käepigistusega. Need kaks inimest langetasid pronksiööl kumbki oma otsuse. Reformierakondlane Andrus Ansip otsuse monumendi äraviimisest ning tol hetkel parteitu Yana Toom otsuse astuda poliitikasse. Toom astus Keskerakonda alles 2009. aastal. Nüüd hakkavad need kaks inimest istuma Euroopas ühes liberaalide fraktsioonis.

Kuidas te jäite rahule oma valimistulemusega?

Tahtsin selle kampaaniaga saavutada kolm eesmärki. Esiteks oli vaja näidata, et sotside suhteliselt kõrget toetust eelmise aasta KOV valimistel Narvas seletavad suuremahulised teede remonditööd, mis mullu sügisel olid teoksil üle linna (projekti üldmaksumus – 72 miljonit eurot, vahetamisele kuulus umbes 70 km torusid).

Siis saime veidi üle 60% häältest, nüüd kasvas toetus 80–90% tasemele (kahjuks hetkel, mil küsimustele vastan, pole VVK veel täpseid andmeid avaldanud).

Teine eesmärk oli saada suurem toetus kui ealeski varem ning seegi õnnestus: üleriigiliselt on mul 11 504 toetajat ja 8. koht kandidaatide pingereas.

Kolmanda eesmärgiga on asi üsna naljakas, kuna seadsin endale sihiks saavutada kolmas koht oma erakonna nimekirjas ning arvasin, et sellest piisab europarlamenti saamiseks. Kahjuks pole e-hääletamise vastu relva olemas ning Keskerakond jäi alla Reformile. Nii et kolmas koht ei toonud kaasa europarlamendi mandaati. Kokkuvõtteks ütlen, et oma isikliku tulemusega olen rahul, oma erakonna tulemusega aga sugugi mitte.

Keskerakonna kandidaatidest sai kõige rohkem hääli Yana Toom. Mida peate Teie Yana Toomi edu põhjuseks?

See on tegelikult suur kunst, olla õigel ajal õiges kohas – ja Yanal see õnnestus. Ning igati tänuväärne on KAPO panus tema valimiskampaaniasse.

Mille poolest erinesid Teie ja Yana Toomi valimiskampaania?

Mõlemad lähtusime Keskerakonna valimisprogrammist, kuid Yana keskendus Euroopa keskmisele miinimumpensionile, mina aga kohalike omavalitsuste rahastamisele. Kõik muu oli üsna sarnane.