POSITIIVNE ARENG: Tarvo Roose ja Tiia Kaare tunnevad heameelt, et suurte rikkumistega tekitatud keskkonnakahju on aastatega tugevasti vähenenud. Samas on asjad, millega tegeletakse, keerulisemad ja kaalukamad. Annika Haas

Möödunud aastal registreeriti Eestis rohkem kui neljandiku võrra vähem keskkonnarikkumisi. Millest selline vähenemine tuleb?

Tarvo Roose: Valdkonniti see erineb. Kõige rohkem vähenes rikkumiste arv metsavaldkonnas (aastal 2004 oli neid 1480, mullu 761 – toim.). Üks põhjus on kindlasti see, et omandisuhted on selgeks saanud. Ja omanikud hoiavad oma metsal rohkem silma peal.

Tiia Kaar: Kiire rikastumise staadium on möödas. Omanikud suhtuvad metsaõigusnormidesse tõsisemalt ning on hakanud oma metsa eesmärgipäraselt majandama.

Roose: Üldiselt võiks öelda, et inimeste keskkonnateadlikkus on kasvanud.

Me ei saa ka ennast kõrvale jätta. Sellisel kujul läheb inspektsioonil seitsmes aasta. Areng on olnud kiire ja ka see mängib oma osa.

Tooge näiteks veel mõni valdkond.

Kaar: Võtame kalapüügi. Siin väheneb rikkumiste arv eelkõige seetõttu, et pöörame viimasel ajal tähelepanu eelkõige firmade kontrollile. Nendele rikkumistele, mis võiksid meie kalavarusid tõesti oluliselt mõjutada.

Sedamööda kuidas ise areneme, võtame ette keerulisemad asjad. Lisaks läheme iga firmat kontrollides süvitsi.

On mõni selline valdkond ka, kus rikkumised ei taha kuidagi väheneda?

Roose: Selles kategoorias, kus me praegu tegutseme, teeb muret enamik valdkondi. Andmetest selgub, et ainsa valdkonnana on rikkumiste arv märkimisväärselt suurenenud pakendiseaduse nõuete täitmisel. See on lihtsalt uus valdkond ja tõusis möödunud aastal kokku nullist 121 peale.

Üks küsimus on muidugi see, kui palju on rikkumisi ja milliseid. Kuid oluline on seegi, kuidas neid valdkondi üldse reguleeritakse.

Näiteks haisuprobleemid. Siin on üks pool see, kas ettevõtted midagi rikuvad. Teine pool on aga sissekodeeritud konflikt, mis tekib, kui tööstus- ja elupiirkonnad asuvad väga lähestikku.

Kaar: Paraku oleme meie see viimane instants, kelle poole inimene pöördub, kui midagi on viltu. Tihti on meil raske midagi muuta, liiatigi veel kiiresti – ettevõtetele on tegutsemiseks load väljastatud, sellest järgmist etappi nõuda on suhteliselt raske.

Haisu teema on üldse keeruline: üks ütleb, et haiseb, teine, et ei haise. Nii nad jäävadki vaidlema.

Kaar: Inimene on tõesti tundlikum kui mitmed mõõteriistad. Talle on lõhn ebameeldiv, kuigi mingit saastetaset ei ületata.

Roose: Siin ongi üks küsimus, mille oleme üles tõstnud nii Kohtla-Järve, Muuga kui ka Paldiski puhul. Alati vaadatakse keskkonnaministeeriumi ja
-inspektsiooni poole: meil haiseb, inimestel on paha elada, miks te midagi ei tee. Tahame, et oma pead ei peidaks liiva alla ka kohalik omavalitsus, ilma kelleta ei saa ükski ettevõte kusagil tööle hakata.

Kaar: Meie töös on positiivne näide Milstrand. Kaks aastat tagasi oli telefon punane, käis ainult üks kaebamine Milstrandi peale. Viimase poole aasta jooksul pole minu teada nende peale ühtki kaebust tulnud. Samuti teeb praegu Paldiskis olulisi investeeringuid parima võimaliku tehnika kasutusele võtmiseks Alexela.

Keskkonnarikkumised on muutunud keerukamaks. Kas see tuleb sellest, et inspektsiooni kogemustepagas on suurem, või on ka ettevõtjad halvas mõttes edasi arenenud?

Kaar: Kuna me oleme riiklik struktuur, siis peaksimegi tegelema keerulisemate asjadega. Lihtsamad asjad, mis puudutavad jäätmeid, tiheasustusega aladel üksikpuude maha võtmist või vigastamist, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni probleeme – need peaksidki jääma omavalitsuste menetleda.

Samas – kui mõnel inspektoril on andmeid näiteks prahistaja kohta, siis ta muidugi tegeleb ka sellega.

Roose: Oleme muutnud oma tegutsemismeetodit: püüame tagajärgedega tegelemise juurest liikuda rohkem põhjuste poole.

Kaar: Miks me tegeleme tõsiselt metsaettevõtetega? Kui keegi ei osta varastatud puitu, siis pole mõtet seda varastada.

Möödunud nädalal alustas inspektsioon menetlust Muuga Coal Terminal Operatori söeterminali vastu, kel puuduvad välisõhu saasteluba ja vee erikasutusload, ehkki ettevõte alustas söe vastuvõtmist juba mullu suvel.

Kaar: See terminal kiirustas: tegevust alustati enne lõplikku valmimist ja kooskõlastamist. Tekitati väga terav konflikt kohalike elanikega, mida tagantjärele on raske lahendada. Ei omavalitsus ega ka elanikud lepi enam lubadustega, nad nõuavad konkreetset tegevust tolmu vähendamiseks.

Kas te olete tõesti valmis kinni panema söeterminali, mis maksis 1,5 miljardit krooni? Kas te ei karda, et ärimehed palkavad parimad advokaadid ja sõidavad teist piltlikult öeldes teerulliga üle, nõudes veel oma töö takistamise eest kahjutasu?

Kaar: Alustasime selles asjas haldusmenetlust. Tuleb vastu võtta kaalutletud otsus: millist kahju võiks terminali töö katkestamine tekitada ettevõttele ja ka kogu Eesti majandusele, kõigile osapooltele, ka neile elanikele, kes saastatuse piirkonnas elavad. Terminalil on meile vastamiseks aega 4. aprillini. Inspektsioon ei taha iga hinna eest ettevõtte tööd peatada, kuid me ei saa ka lubada keskkonda reostavat tegevust.

Roose: Läbi inspektsiooni ajaloo on kohtuskäimised meid tugevamaks muutnud. Nende kaudu näeme oma vigu ja neid ka parandame. Kohtu hirmus ei jäta me midagi tegemata.

Kaar: Eesti tuntuimad advokaadid võivad meil olla üle laua vastas ka päris tühises asjas. Ka riigil on võimalus endale tuge ja abi palgata.

Miks on Tallinn ja Harjumaa pidevalt suurima rikkumiste arvuga piirkonnad (möödunud aastal kokku 4676 rikkumist)?

Kaar: Harjumaal elab ikkagi kolmandik Eesti inimestest. Siin on ka kõige enam tööstust, ettevõtlust ja üldse inimtegevust. Ja rikkumise taga on alati inimene.

Roose: Meile esitavad andmeid ka teised struktuurid ja siit on näha, et tihedama asustusega piirkondades on rikkumisi rohkem.

Miks Eesti ärimehed ei mõtle ökoloogiliselt? Kas nad ei saa asjast aru või neil puudub vastutustunne?

Kaar: Ärimehed on ka eelkõige inimesed. Ühed on teadlikud, teised mitte, ühed üritavad täita kõiki reegleid, teised mitte.

Kas see on positiivne, et keskkonnarikkumistega seoses on kriminaalasju varasemast vähem?

Roose: Keskkonnavaldkonna kriminaalasjade arv näitab, kui palju on selliseid asju, kus keskkonnale on tekitatud suurt kahju. Viimased on põhiliselt metsaga seotud juhtumid, mille arv on oluliselt vähenenud. Ka rikkumistega tekitatud keskkonnakahju on tugevasti vähenenud.

Samas on tõusnud keskmise trahvisumma suurus (2004 oli see 1108 krooni, 2005 aga 1395 krooni – toim.). Asjad, millega tegeleme, on keerulisemad ja kaalukamad, aga ka trahvimäärad, mida rakendatakse, on kõrgemad.

Kuidas ja kas inspektsioon ise muutub vastavalt sellele, et keskkonnarikkumiste iseloom ja keerukus muutub?

Roose: Hakkasime põhjalikult analüüsima, kuidas on muutunud meie valdkonnad ja milline on inimeste ettevalmistus. Kui teame, et näiteks kolme aasta pärast läheb surve mingile teisele valdkonnale üle, siis tahame selleks valmis olla.

Üks võimalus on see, et sama valdkonnaga tegeleksid eri asutused. Kas või metsa- ja kalarikkumised, mille puhul on ilmsiks tulnud maksupettusi, järelikult on see ka maksu- ja tolliameti asi.

Kaks aastat oleme koolitanud kohalike omavalitsuste keskkonnainspektoreid, et nad võtaksid jäätmete ja heakorra kontrolli rohkem enda peale. Seda tööd jätkame.

Viimastel aastatel oleme palju rõhku pannud oma inimeste koolitamisele. Eriti asjade menetlemise osas: karistusseadustik, väärteomenetluse seadus, kriminaalmenetlus, haldusmenetlus.

Keskkonnainspektoritele on praegu pandud väga palju kohustusi. Nad peavad olema väga tugevad oma valdkonnas. Olema ühes isikus uurijad, politseinikud, prokurörid, ja lõpuks kohtunikud.

Kaar: Lisaks peavad nad tundma hästi igasugu tehnikat, oskama sõita eri vahenditega nii maal kui merel. Ühesõnaga, multiinimesed.

Milliseid vigu on inspektsioon enda arvates varem asjade menetlemisel teinud, mida nüüd üritate vältida?

Kaar: Esimesed kohtuasjad läksid meil tihti ümber seetõttu, et mingi paber ei olnud korrektselt vormistatud või olid mingid reeglid jäänud täitmata.

Roose: Selliseid vähesest kogemusest ja praktikast tulenevaid vigu me enam ei tee. Mõni aasta tagasi püüdsime kohtusse minekut iga hinna eest vältida. Kui asi läks kohtusse, siis oli jama lahti. Praegu on kohtus käimine meie jaoks täiesti igapäevane asi.

Kaar: Praegu käime kohtus tihti seepärast, et õigusaktid annavad alust vaidlusteks. Eriti kui tuleb riigikohtu otsus, oleme õnnelikud, sest see annab asjas selguse.

Kuidas olete rahul teiste keskkonnarikkumisi menetlevate asutuste tööga? Mis siin võiks teisiti olla?

Kaar: Teema on väga spetsiifiline. Politseiuurijad ei ole, ausalt öeldes, selliste kuritegude uurimiseks ette valmistatud. Meil jälle ei ole selliseid uurija kogemusi ega volitusi nagu ühel politseiuurijal. Meile annab seadus õiguse teha ainult esmaseid menetlustoiminguid. Edasi läheb asi keskkriminaalpolitsei ja prokuratuuri kätte.

Roose: Viimased koostööjuhtumid nendega (reostused Loode-Eestis ja Tallinna lahes, kalafirmade uurimised jm) on tulnud välja väga hästi. Kohtusse ei ole need asjad veel jõudnud.

Kolm-neli aastat tagasi tehti keskkonnajuhtumites kohtuotsused asjasse eriliselt süvenemata, pahatihti meie kahjuks. Praegu on selgelt näha, et keskkonnaküsimustega tegelevad nii prokuratuur kui ka kohus tõsisemalt.

Millega keskkonnainspektsioon tegeleb?

Keskkonnainspektsioon kuulub keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Asutus tegeleb looduskeskkonna ja -varade kasutamise järelevalvega. Inspektsioon on keskkonnaalaste seaduserikkumiste puhul kohtuväline menetleja ning teeb esmaseid uurimistoiminguid kriminaalasjades.

Vana Euroopaga võrreldes, kus samade asjade uurimise ja menetlemisega tegeleb politsei ja otsused teeb kohus, on selline korraldus erakordne.

Eestis teostavad keskkonnajärelevalvet lisaks veel maa-amet, politsei, kohalikud omavalitsused, piirivalveamet, maksu- ja tolliamet.

Keskkonnainspektsioon koosneb keskusest, mis asub Tallinnas, ja 7 piirkondlikust osakonnast. Viimaste alluvuses on omakorda 8 bürood. Möödunud aasta lõpus oli inspektsioonis 224 töötajat, neist 167 inspektorit. Inspektsiooni peadirektor on Ain Purga.

Keskkonnarikkumiste arv väheneb

Näitaja200320042005
Rikkumiste arv13 56914 05710 393
Trahvitud isikute arv505256004897
Trahvisumma (mln krooni)6,36,26,8
Keskmine trahvisumma (krooni)124611081395
Ettekirjutuste arv596291447147
Alustatud kriminaalmenetluste arv 512402136
Keskkonnakahjuga rikkumiste arv768737384
Keskkonnakahju suurus (mln krooni)81,873,420,7
Kõigi keskkonnajärelevalve asutuste andmed kokku.
Allikas: keskkonnainspeksioon.