Tõepoolest, on vahele võetud kõrgeid ja kahalt lahti lastud kõrgeid ametnikke, neist kõmulisim on Moskva linnapea Juri Lužkovi taandamine.

On korraldatud näidisprotsesse ja näidatud altkäemaksulembeste tšinovnikute häbistamist meedias.
Kuid Venemaa siseministeeriumi majanduskuritegude osakonna juht Aleksandr Nazarov, et kui 2009. aastal oli keskmise altkäemaksu suuruseks 23 000 rubla (9400 krooni või 580 EURi), siis nüüd küünib see 61 000 rublani (mis on 25 000 krooni või ca 1500 EURi). „Peenrahaga ei taha keegi enam riskida,“ ütleb ta.

Nazarov ei selgitanud, mis metoodikaga riigi keskmist altkäemaksu nii täpselt mõõdeti, kuid märkis, et summad on kasvanud, kuna altkäemaksu võtjal on varasemaga võrreldes märksa suurem oht vahele jääda. Siinkohal tuleb rõhutada, et tegu on justnimelt keskmise näitajaga, kus arvestatud iga pisikesegi ametniku patt. Olulisemaid soodsaid otsuseid, puudutagu need näiteks olümpiarajatiste ehitust Sotšis või kinnisvaraarendust Moskvast, määritakse Venemaal siiski miljonitesse dollaritesse ulatuvate summadega.

Usinasti küsitakse raha muidugi kõikjal Venemaal. Näiteks võeti 71 miljoni rubla (29 miljonit krooni või 1,8 miljonit EURi) võtmisel vahele üks Lõuna-Venemaa rajooni taseme ametnik, kelle kureerida oli piirkonna kaubandus- ja teenindussfäär.

Üle maailma korruptsiooni taset hindava organisatsiooni Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksi alusel loodud pingereas, kus reastatud ühtekokku 178 riiki, jagab Venemaa koos Paapua Uus-Guinea, Tadžikistani, Guinea-Bissau ning Kongoga „suurepärast“ 154. kohta.
Eesti oli samas pingereas teatavasti 26. kohal.

Väga huvitav oleks teada, kui suur on meie riigis keskmine altkäemaksuks küsitav summa?