AVENSISE TEINE PÕLVKOND: Mõeldud eurooplasele, kuid sobib ka jaapanlasele. Toomas Vabamäe

Midagi keskmisemat kui Toyota märgiga keskklassi sõiduauto on vist raske välja mõelda. Sõltumata tootmisaastast või mudelinimest pole need millegagi silma paistnud. Õnneks pole ka millegi kallal norida olnud. Ühe omaduse poolest on keskmine Toyota aga olnud peajagu üle keskmise. Äärmiselt usaldusväärseks peetava Saksa TÜV-statistika järgi kuuluvad mis tahes vanuses Avensised-Carinad vähem lagunevate sõiduautode esikümnesse. Mis paljuski seletab nende populaarsust. Pole põhjust arvata, et Avensise teine põlvkond võiks selles osas erandiks saada.

Euroelegants sobib Jaapanissegi

Mõnes osas on Avensis tavapärasest keskpärasusest eemaldunud. Kas või väljanägemiselt. Keegi-ei-tohi-mind-märgata disain on asendatud ülejäänud massist veidikesegi eristuva eksterjööriga. Silma hakkab tsitaate teistelt Toyotadelt (radiaatorivõre Yariselt, tuled Land Cruiserilt). Külgvaates puuduvad kogu keret läbivad horisontaalsed voldid ja see teeb kõik jooned mõnusalt pehmeks. Lõuna-Prantsusmaal Cote d'Azuril asuv Toyota disainikeskus on oma ülesandega hästi hakkama saanud. Avensis näeb välja elegantne, euroopalik ja pisut isegi elitaarne. Euroopalikkus, muide, on täiesti sihilik. Toyota on küll Jaapani päritolu mark, kuid püüab nii Ameerikas kui ka Euroopas välja paista kohalik. Vähe sellest – tootma hakatakse Avensist ainult Inglismaal Burnastonis, sealhulgas ka ekspordiks Jaapanisse.

Muus osas on Avensis 110 protsenti Toyota – emotsioonid puuduvad täielikult, kõikjalt vaatab vastu kaine arvestus ja range distsipliin. Jah, välimuses hakkab silma üsna rohkelt kroomitud liiste, isegi ukselävesid katvad paneelid on metallist manusega, kuhu reljeefne "Avensis" sisse pressitud. Loomulikult – kohe esimesel pilgul peab jääma mulje, et tegamist on väärtusliku ja kvaliteetse tootega, mitte mingi odava plastkäkiga. Sama efekti tekitab juhi ette jääv kabiiniosa. Plastdetailide pihta koputades ja käega  katsudes saab kohe aru, et need pole samast materjalist mis Funai televiisori tagapaneel. Viimistluseks kasutatud tekstiil (nahast rääkimata) on kah OK, aga-aga...

On asju, mis ei muutu. Päike tõuseb idast. Talvele järgneb kevad. Vesi külmub jääks. Toyota on seest hall. No olgu, mitut tooni hall, aga ikkagi. Isegi alumiiniumit või süsiniklaminaati imiteerivad pinnad (loomulikult hallid) pole eriti veenvad.

Ja siis need lülitid, mida mingi Jaapani vabrik vististi juba kakskümmend aastat kõigi sealtmaa autofirmade suureks rõõmuks miljonites eksemplarides pressi alt välja paiskab. Needki on osa Toyota imagost. Täiesti ilma irooniata – suured tiraažid viivad ju omahinna alla ja töökindluse osas pole ka midagi ette heita. Kui nad ainult veidikesegi disainerite elegantsipüüdlusega kokku sobiksid.

Sama võib öelda kahe istme vahele jääva keskkonsooli kohta. Käsipiduri kangi ümbruses on paar panipaika, mille teostus stiilis niikuinii-keegi-siia-ei-vaata. Samas pole midagi ette heita funktsionaalsusele. Ka istmed on mugavad, nupud-lülitid-kangid enamasti käepärast. Pakiruumi maht on kõigil keretüüpidel üle 500 liitri, kuid tagaistmete kokkuklappimise protseduur tänapäeva mõistes arhailine.

Mida valida?

Sõiduomadustelt on Avensis üsna euroopalik. "Üsna" tähendab, et kohati on vedrustus siiski liiga pehme ja rool liiga "vedel". Põhjus on lihtne – eurooplaste tööle antakse lõplik hinnang Jaapanis. Sealsed otsustajad leidsid, et seeriatootmisse peab minema just "poolpehme" variant. Tõsi, selleks ajaks, kui esimesed seeria-Avensised meile jõuavad, võib asi olla muutunud. Ühe insaideri väitel on üsna tõenäoline, et kui suurtes Lääne-Euroopa lehtedes ilmuvates artiklites Avensise juhitavust kritiseeritakse, jõuavad muudatused väga kiiresti ka seeriatootmisse (kõik pidavat olema ette valmistatud). Jaapani turul müüdavad Avensised aga saavad hoopis teise seade.

Katsesõidul sain proovida 1,8- ja 2liitrise mootoriga Avensist. Muljed: ühe-kaheksane ajab asja ära, kaheliitrine pole kah mingi rakett. Sõidumõnust rääkida on raske, mootorid näevad paberil paremad välja kui elus. Avensis pole muidugi ka eriti kerge (tühimass vastavalt 1245 ja 1330 kilo). Teoreetiliselt peaks igapäevakasutuseks piisama isegi 1,6liitrise jõuallika 110 hobujõudust. Teisalt – 1,6 ja 1,8 normkütusekulu on võrdne ja kui väiksema mootori madalam hind kõrvale jätta, siis muid argumente selle kasuks nagu polekski.

V6 ja nelivedu?

Avensise kapoti alla piiludes selgub, et isegi kaheliitrise mootori kõrvale jääb veel üsna palju vaba ruumi. Tõenäoliselt V6 ja/või neliveo jaoks? Uurisin asja, ja tõepoolest – kere on loodud vastu võtma nii suuremat mootorit kui ka nelivedu. Avensis 2.4 on ilmselt ainult aja küsimus ja saab arvatavasti Camryl kasutatava neljasilindrilise. V6 ja nelivedu aga pidavat praeguse majandusseisu puhul olema tootja seisukohalt mõttetud.