Keskpärase investori arusaamatu aktsiamüük

Indrek Neivelt osutus keskpäraseks investoriks. Juba enne kurikuulsat aktsiamüüki kaotas ta ligi 20 miljonit krooni.

Postimehe majandustoimetuse juhataja Aivar Reinapi laual seisab Läbimurdja karikas ja rahaline preemia Indrek Neivelti aktsiatehingu paljastamise eest. Läbimurdja karikas on Postimehe toimetuse siseauhind.
"Me ei taha seada allikaid surve alla," keeldub Reinap kommenteerimast juttu, et toimetuse maja liftist leiti möödunud neljapäeval ümbrik maksuameti materjalidega Neivelti kohta. Ümbrikule oli kleebitud lehest välja lõigatud Postimehe logo ja Erkki Erilaiu nimi.
Erilaid kirjutas Neivelti maksujamast esimesena.
Täna ei saa temaga rääkida, sest Erilaid sõitis odavate Lufthansa piletitega Tšiilisse puhkama ning mobiili ei võta.
Nii Reinap kui ka Erilaid kuuluvad fanaatiliste väikeinvestorite hulka, kes said börsil nii võite kui kaotusi. Preemiat Reinap börsile ei pane. See on liiga väike raha investeerimiseks, aga piisavalt suur ärasöömiseks.

Kahju 20 miljonit krooni
Paari nädalaga on Neivelti maine muutunud totaalselt. Üdini ausast ärimehest sai ajakirjanduses esmalt tulude varjaja ning seejärel siseinfo ärakasutaja. "Neivelt vähendas laenu abil makse," teatab Äripäev. "Neivelti maksuvõlg tuli soodsast aktsiamüügist," kuulutab Postimees.
Tegelikult müüs Neivelt aktsiaid väga kehval ajal. Veel oktoobris 1997 saanuks ta saanud Hansapanga iga aktsia eest ligi 250 krooni. Veel 1998. aasta alguses liigub hind 160 krooni tasemel. Neivelt aga ootab ja ootab. Mõtleb ja kaalub. Hansapanga aktsia hind pudeneb 50 krooni peale.
1998. aasta suvel teeb Paavo Kangur usutluse Jüri Mõisaga. Panga koridoris liigub ka Neivelt, tookord veel Hansapank-Eesti pealik. Kui küsida neilt prognoosi aktsiaturu käitumise peale, hakkavad mõlemad mehed silmi punnitama ja imelikult kätega vehkima. Väikeinvestor Neivelti aktsiapakk oli tipphetkel väärt 27 miljonit krooni. Suveks 1998 on 20 miljonit selle väärtusest kadunud. 
Neivelt sai kopsaka aktsiapaki omanikuks 90ndate alguses, kui väärtpaberid ei maksnud suurt midagi, sest keegi osanud suurt tulevikku oodata. Keskmine soetusväärtus oli üks kroon aktsia kohta.
Septembris 1998 tõuseb Hansapanga aktsia hind uuesti 110 krooni kanti. Neivelt sõlmib tulevikutehingu 50 000 aktsia müümiseks. Ta ei hinda riske õigesti ja peidab tulud keerulise skeemi kaudu OÜsse Nõuanne. Skeem, mis kõlbaks nurgatagusele ärimehele, ei sobi Eesti suurima panga juhile ja nüüd tuleb tal oma tegude kohta selgitusi anda.
Pikas perspektiivis võinuks ta aktsiaid hoida ja müüa alles täna. Kuid keegi ei tea tulevikku. Ka pangadirektor mitte.

Šmiguni juhtum nr 2
Rahvas on Neivelti asjas jagunenud kahte leeri nagu südatalvel, kui Eesti esisuusatajat Kristina Šmiguni B> kahtlustati dopingu tarvitamises. Šmigun rääkis pisarsilmi, et tema pole pattu teinud, aga oma ausa maine sai tagasi alles pärast puhast B-proovi.
Sarnane seis valitseb ka Neivelti puhul. Ta on korduvalt rääkinud:
- raha pole ma firma kontolt isiklikuks tarbimiseks kunagi välja võtnud;
- minu arvates ei ole mitterahaline sissemakse tulu, sest raha ma ei saanud ja eraisikute raamatupidamine on nn kassapõhine;
- olen segase seadusandluse ja maksukonsultantide ning maksuameti selgeks vaidlemata probleemide ohver.
Selgituste andmisel jäi aga Neivelt ajakirjandusele selgelt alla. Sest ta ei rääkinud veenvalt, ei esitanud dokumente ega seletanud detaile üksipulgi lahti.
Ajakirjanikud ei usu Neiveltit, sest tal ei ole ette näidata ühtki B-proovi. Esimene neist saadakse reedel, kui on teada panga siseauditi seisukoht. Oluline on, et siseaudit töötab panga omanike, mitte Neivelti alluvuses.

Helisalvestus kõnest maakleriga
Ekspressi teada arutas Neivelt eelseisvat tehingut maakleritega juba kolm päeva enne sõlmimist. Selle kohta on lindistus, sest pank salvestab kõik maaklerite kõned.
Selline salvestus tõestab, et Neiveltil oli aktsiamüügi kava juba enne aktsiaemissioonist teadasaamist, niisiis tehing ei sündinud vaid Neiveltile teada olnud siseinfo põhjal.
Kuid pank ei kinnita Neivelti kõnet maaklerile ja salvestuse olemasolu. Pressil palutakse oodata reedeni, kui siseauditi arvamus teada ja Neivelt avalikkuse ees sõna võtab.

Neiveltile ei meeldi negativism ja provintslus

Hansapanga juht Indrek Neivelt peab Eesti ajakirjandust rumalaks ja ebaõigluseks. Läinud nädalal ütles ta Äripäevale saadetud vihases kirjas selle esimest korda avalikult välja.

"Miks saadab ajakirjanik mulle elektronkirja esmaspäeva õhtul kell 16.13 selleks, et ilmutada järgmisel päeval artikkel? Kas tõesti ta arvab, et firmajuht istub päev läbi arvuti ees ning ootab kellegi kirju, et neile otsekohe vastata. Kas see ongi uuriv ajakirjandus?"

Seni oli Neivelt väga lahke rääkija. "Ta suhtub Äripäeva väga hästi. Isegi väga hästi. Ei ütle kunagi ei," seletab Äripäeva pangareporter Inno Tähismaa. "Ta ei ole ülbik nagu paljude teised, kes Eestis sama palju palka saavad."

Pangajuht käitub tõesti viisakalt, kuid ei arva pressist sugugi alati hästi. Ekspressi kutsel mullu talvel toimetuses käies ütles Neivelt: "Mulle ei meeldi Eesti lehtede negativism ja provintslus." Tema meelest saab õpetlikku infotLääne lehti lugedes, Eesti omad jäävad skandaalide ja huumori tarbeks.

Äripäeva konverentsil "Kuidas tabada märki?" mullu sügisel teatas Neivelt, et majanduse arengut mõjutavad üha rohkem välismaised tegurid. "Uudis, et Euroopa Keskpank tõstis eile intresse on uudisteveerul on aga sama suur nagu see, et munade hind tõusis mullu 12 protsenti."

Neivelt tahtis näidata, et Eesti ajakirjandus ei jaga seoseid. Et Euroopa intressimäärad mõjutavad Eesti elu märksa rohkem kui munad. Kuid ajakirjanikud ei saa aru, mis on tähtis ja mis mitte.

Paari aasta eest helistas Neivelt Eesti Päevalehe peatoimetajale Hanno Tombergile ja küsis, miks avaldate Hispaania ja teiste kaugete maade õhutemperatuure, aga lehes puudub ilmateade Läti ja Leedu kohta? Mõelge kui palju lugejaid käib Lätis ja Leedus ning kui palju Mallorcal?

Sügisel 2001 puhkes tüli Neivelti ja Äripäeva toimetuse vahel, mis oli otsustanud avaldada temast raamatu. "Ma pole mingil juhul huvitatud sellest. Minu olevuses on väga vähe edevust," ütles Neivelt ja keeldus igasugusest koostööst.

Äripäev teatas seepeale, et raamat ilmub igal juhul, sest enamus materjalist oli teiste allikate abil koos. Seda kinnitas peatoimetaja Igor Rõtov. Lõpuks andis Neivelt alla, rääkis ajakirjanik Sulev Olliga mõned tunnid ja raamat ilmus.

Äripäev on käinud Neiveltiga ümber nagu ka iga teise mõjuka ühiskonnategelasega. Kiitnud ja laitnud. Samal ajal on Neivelt öelnud suurt tähelepanu äratanud seisukohad enamasti välja teistes ajalehtedes. Mõned näited:

1996 esines Neivelt Sõnumilehes ootamatu avaldusega, et Eesti peaks kaitsma oma turgu välisfirmade eest. Järgmisel päeval imestas Äripäev, et "üllatavamat avaldust Neivelti suust kuulda poleks osanudki".

1998 hoiatas Neivelt Eesti Päevalehes majanduskriisi eest. Järgmisel päeval arvas Äripäev, et "haigusnähud on suuresti pankade endi tekitatud."

2001 kutsus Neivelt Postimehes korrale eestlasi, kes suhtuvad lätlastesse ja leedulastesse üleolevalt. Järgmisel päeval oletas Äripäev, et "Neivelt ei muretse niivõrd Eesti kui just Hansapanga käekäigu eest".

Täna kapseldub pangajuht üha rohkem iseendasse. Milleks talle usutlused, kui need vaid lööke annavad?