Kiire internet ajas erafirmal hamba verele
Mullu veebruaris eraldas valitsus 20 miljonit eurot lairibavõrkude ehitamiseks. Selle rahaga oleks Eesti riik toetanud kolme-nelja maakonda kiire interneti saamisel. Paari aasta jooksul tulnuks maksumaksjal lisada veel 70 miljonit eurot ja omavalitsustel 100 miljonit eurot. Tulus ettevõtmine nii võrgu ehitajatele kui ka erafirmadele, kes hakanuks omavalitsustele teenust pakkuma.
Üsna pea tõstsidki pead maakondlikud ühinemised, nagu Digitee, Digikond, Digimaa ja mõned teised. Kõik nad alustasid kohalike teavitamist, turundamist ja võrkude esialgset planeerimist. See tähendab, et just nemad nägid lootust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) lubatud 20 miljonit oma taskusse pista ja nad lubasid kalli valguskaabli elanikele koju vedada.
