11.04.2008, 00:00
Kiired autod ja fašismi vari
Max Mosley on üks olulisemaid tegelasi Vormel-1 üleilmse edu taga. Ta on ka kunagise Briti mustsärklaste juhi Oswald Mosley poeg. Uudis, et mees osales natsiteemalises orgias, ei oleks saanud tabada õrnemat kohta.
Ligi 40 aastat on Max Mosley püüdnud avalikkuse ees lahti saada isa
tumedast varjust. Ta loobus poliitikukarjäärist “nime
pärast” ja pühendus autospordile, kui avastas, et tema
perekonnanimi meenutab rahvale mitte ainult kurikuulsat mustsärklaste
juhti Oswald Mosleyt, vaid ka võrdlemisi tuntud šassiiehitajat
Alf Mosleyt.
Kujutlege nüüd tema reaktsiooni, kui talle
helistati ja teatati, et Ühendkuningriigi kõige suurema
läbimüügiga ajaleht kavatseb avaldada viiel küljel loo tema
väidetavast kaasalöömisest orgias natsivormides ja
holokaustiohvrite triibulistes rõivastes prostituutidega.
Mõne tunniga sundisid 550 miljardi kroonise aastakäibega Vormel-1
karusselli korraldava FIA presidendi juristid News of the Worldi
kõrvaldama oma veebisaidilt video, kus väidetav Mosley piitsutab
ühes Chelsea keldrikorteris saksakeelsete fraaside taustal triibulises
vangirõivas seksitöötajat. Interneti taltsutamatutes avarustes
aga rippus klipp, kus muuhulgas võis näha säärsaabastega
naisvangivalvurit multimiljonärile täikontrolli tegemas, veel mitu
päeva hiljem.
Politiseeritud ja elitaarsel
spordialal jõulise loomu ja otsekohesusega “Mad Maxi”
hüüdnime teeninud mehe sõbrad ja vaenlased olid seni ühel
meelel selles, et väidetavad seksipatud ei tohiks kuidagi mõjutada
karjääri, mille vältel Mosley on nagunii pidanud kuulma nii
kiidulaule kui ka sõimu – seda mitmel põhjusel, alates
sõitjate turvanõuete karmistamisest ja lõpetades rolliga
mulluses McLareni meeskonna spionaažiskandaalis.
Nüüd
aga, kui kõigele sellele lisandus väidetav surmalaagrit matkiv
orgia, mis hoobilt äratas ellu halvamaigulise seose Mosley nime ja omal
ajal külalisena Oswaldi pulmas viibinud Adolf Hitleri vahel, on
paratamatult kerkinud küsimus, kas 67aastane FIA president ikka saab
jätkata Vormeli-hierarhia “kaaneposina”. Juudiorganisatsioonid
on nõudnud mehe tagasiastumist ja endine Vormel-1 maailmameister Sir
Stirling Moss on öelnud, et ei kujuta ette, kuidas Mosley saaks oma kohale
jääda.
Saksamaalt Jaapanini kostnud etteheidete
taustal maksab osundada ühe Euroopa tiimi juhtiva tegelase sõnu:
“Ühelt poolt on Maxi oletatavad teod Londoni bordellis tema enda
asi. Teiselt poolt on uskumatult kahjulik, et just tema nime seostatakse
inimkonna ajaloo ühe suurima kuriteo teemaliste fantaasiatega. Kui ta
reisib maailmas ringi mootorispordi suursaadikuna, siis tekivad paratamatult
küsimused tõsiseltvõetavusest ja otsustusvõimest,
millele tal tuleb rahuldavalt vastata. Aga raske on ette kujutada, kuidas ta
saaks seda teha, ja palju on neid, kes arvavad, et tal tuleks pöörata
vaikselt garaažiboksi.”
Kahtlemata just selliseid kommentaare
silmas pidades so
ovitas Mosley sõber, teine Vormel-1 oligarh
Bernie Ecclestone Maxil nädalavahetuse Bahreini Grand Prix’le
tulemata jätta, vihjates, et islamiriigi kuninglikule perekonnale ei
oleks tema kohalolek “meeltmööda”.
Ecclestone,
kes kontrollib F1 äripoolt, sellal kui Mosley juhib
võistlusreegleid koostavat organisatsiooni, ütles: “Tal ei
tasu vist minna? Probleem on selles, et ta tõmbaks kogu tähelepanu
sõidult ära ja juhiks selle teistele asjadele, mis ausalt
öeldes ei peaks olema kellegi teise mure.”
Miljardär
ütles veel, et kavatseb ka edaspidi sõpra toetada ega ühine
nendega, kes nõuavad tema tagasiastumist. “Max peaks tegema seda,
mis tema arvates on õige, sest see asi puudutab ainult teda ennast,
mitte FI
Ad. Te
hku, mida ta oma südames õigeks peab. Kui Max oleks olnud kahe
linnukesega voodis, siis ütleksid inimesed “tubli poiss” vms.
Aga sellised asjad on enamikule inimestest eemaletõukavad, siit
probleem.”
Siiani pole mingit märki, et 21aastasena
abiellunud kahe poja isa Mosley kavatseks kuulata neid, kes nõuavad tema
lahkumist FIA marmorpaleest Pariisi Concorde’i väljakul.
Pärast eilseid nõupidamisi juristidega võimaliku hagi osas
News of the Worldi vastu eraelu puutumatuse rikkumise pärast teatas
FIA pressiesindaja, et Mosley ei mõtle lahkuda ja jääb
paigale vähemalt tuleva aasta oktoobrini, kui lõpeb tema praegune
ametiaeg.
Nende sõnul, kes Oxfordi haridusega endist
advokaati lähemalt tunnevad, on selline äge vastuhakk survele –
ja põlgusele – vägagi iseloomulik. Max Mosley harjus
avalikkuse halvakspanuga juba siis, kui pidi 1962. aastal East Endis ühe
märuli ajal oma isa kaitseks käed käiku laskma. Tookord vabastas
kohtunik ta avaliku korra rikkumise süüdistusest, kui ta ütles:
“Mu kohus oli oma isale appi minna.”
Mõne aja
eest ütles Mosley: “Ma ei karda tule alla sattuda – ma olen
pärit perekonnast, kes on terve elu tule all olnud –, aga ma
mõistan, et on neid, kes arvavad teisiti. Mulle meeldib lugeda blogidest
sõimu, see on lõbus ajaviide.”
1940.
aasta aprillis endise kabinetiministri ja tolleaegse Briti Fašistide
Uniooni juhi peres sündinud Max veetis kaks esimest eluaastat oma
vanematest lahus, sest tema isa, kes pooldas kokkulepet Hitleriga, oli aresti
all. Tema ema, leedi Diana Mitford, üks poliitiliselt kurikuulsatest
õdedest Mitfordidest, veetis samuti Maxi sünni järel 11
nädalat aresti all, kuigi Diana tuttav Winston Churchill hoolitses,
et teda lubati korrapäraselt oma vastsündinud lapse juurde.
Saanud mitmekülgse erahariduse Prantsusmaal, Saksamaal (sealt hea saksa
keele oskus, mis ilmneb ka 60 000 krooni maksma läinud sadomasosessioonil)
ja Inglismaal, omandas ta füüsika kraadi Oxfordis ja asus stažeerima
advokaadina kaubamärgiseaduse alal. See kõik aga oli
sõjajärgsel Inglismaal karjääri alustamisel suhteliselt
tavaline.
Nooruses ühines Max Mosley oma isa uue partei,
Uniooniliikumisega ja kaalus 1980. aastatel isegi kandideerimist parlamenti
Margaret Thatcheri konservatiivide koosseisus. Ent kui intervjuud keskendusid
tema isa poliitilistele vaadetele, mõistis ta, et perekond
jääks tema sünnipärast poliitikuannet alatiseks varjutama.
Tookord ütles ta: “Kui mulle antaks vabalt valida, siis ma oleksin
valinud poliitika, aga nime tõttu ei ole see võimalik.”
Siis aga veendus noor jurist tänu millalgi 1960. aastatel
kätte sattunud juhuslikule priipiletile Silverstone’i
ringrajavõistlustel, et tema tulevik on suhteliselt anonüümses
mootorispordis.
Tollase ulja võidusõidumaailma
veetlust seletades on ta öelnud: “Mul oli pidevalt [Oswald Mosley
pojana] probleeme, kuni ma sattusin võidusõidu juurde. Ühel
esimestest võistlustest, kus ma sõitsin, kuulsin kedagi
ütlevat: “Mosley, Max Mosley, see on vist šassiitootja Alf
Mosley sugulane.” Ja ma mõtlesin omaette: “Ma leidsin ala,
kus ei tunta Oswald Mosleyd!” Ja see on võidusõidus alati
nii olnud: keegi ei pane pahaks.”
Ega pandudki, kuni
nädalavahetuse uudiseni. Vaatamata rahulolematusepominale mõnede F1
tiimide poolt aga on FIA, kes esindab 222 mootorispordiorganisatsiooni kogu
maailmast ja kureerib ka teisi Vormeleid, mõista andnud, et Mosl
ey enneaegu lahkuma sundimiseks läheb vaja rohkemat kui Vormel-1 bosside
hääletust.
Alates 1966. aastast, kui blond ärimees
alustas edukat võidusõitjakarjääri, on ta aeglaselt
liikunud mootorispordi hiilgusredelil ülespoole, esmalt asutades omaenda
võidusõiduautosid tootva firma March Engineering ja seejärel
liitudes ala juhatusega. Tema läbirääkija- ning
juristivõimed avasid talle tee FIA tippu, kui eelmine prantslasest
president Jean-Marie Balestre 1993. aastal kõrvale astus.
Järgnenud 15 aasta jooksul on ala Mosley käe all läbi tulnud
mitmest kriisist, alates San Marino Grand Prix’l 1994 maailmameister
Ayrton Senna ja sakslase Roland Ratzenbergeri surmaga lõppenud
õnnetustest, mis tõid ultimaatumi parandada F1
turvanõudeid või loovutada föderatsioonipoolne kontroll.
FIA presidendi juhtimisel rakendatud abinõud, nagu mootorite
võimsuse vähendamine ja juhtide turvavarustusele esitatavate
nõuete karmistamine, tõid kaasa uuenenud publikuhuvi, tänu
paljude uute radade ehitamisele ning uutele Grand-Prix’ etappidele
võideti hulganisti publikut Idas.
Samuti on Mosley lubanud
tõsta ala võistluslikkust, piirates tiimide eelarveid.
1997. aastal õnnestus tal Tony Blairiga peetud
läbirääkimistel veenda leiboristide valitsust edasi lükkama
tubakareklaamikeeldu F1 etappidel, mistõttu äsjane peaminister pidi
hiljem avalikult vabandama, kui selgus, et tema erakond oli Bernie
Ecclestone’ilt vastu võtnud üle 20 miljoni krooni
toetusraha.
Vaatamata kriitikale kõrkuse ja autoritaarsete
juhtimisvõtete suhtes pääses Mosley kriimustamata 2005. aasta
USA Grand Prix’ga seotud tülidest, kus tema otsusel
kõrvaldati 22 osalevast autost 16, ja mullusest McLareni
spionaažiskandaalist, kus FIA presidendi ja McLareni omaniku Ron Dennise
väidetav isikute sobimatus lõppes Briti tiimile rekordilise 1,2
miljardi kroonise trahviga.
Just see silmapaistev roll sunnib
neidki, kellele meeldiks näha Mosley tagasiastumist, eraviisiliselt
tunnistama, et see mees mõjutab veel kaua vormelimaailma elu.
Või nagu ta ise ütles: “Tingimusel et ma püsin
suhteliselt täie mõistuse juures, ei lähe ma enne 2009. aastat
kusagile.”
Artikkel on avaldatud 2. aprillil ajalehes The
Independent. Tõlgitud lühendatult.
Max Mosley
- Sündinud 13. aprillil 1940 Londonis Briti fašistide liidu (BUF) juhi Oswald Mosley neljanda pojana.
- Sai hariduse Prantsusmaa ja Saksamaa koolides ning hiljem Oxfordis, kus õppis füüsikat
.
- Nooruses tegeles poliitikaga, osaledes ametiühinguliikumises, kuid tema perekonnanimi ei võimaldanud tal poliitikuks saada.
- Endine advokaat ja kunagise F1 meeskonna March kaasasutaja.
- Rahvusvahelise Autoföderatsiooni FIA president.