Kiirlaevad teevad Talsingi vahel iga päev mitukümmend sõitu. Kiiruselt 35 sõlme saadetakse ranniku poole hulganisti ebatavalise kuju ja suunaga laineid, mille mõju on ohtlik nii inimestele kui ka rannikule. Ent nad võivad tekkida ka ette ennustamatu loodusliku anomaaliana. 1996. aastal aprilli lõpus läksid pärast tegusat koosolekutepäeva Haabneemes, kodu lähedal võrke sisse viima ehitusfirma EMV kolm tippjuhti. Puhus edela- ja läänetuul, 1-4 meetrit sekundis, lainekõrgus oli kuni pool meetrirt – Tallinna lahele tüüpiliste põlvekõrguste lainetega sümpaatne kevadilm. Kui järgmisel päeval leiti kummuli keerdunud paat, aeti hukkumise süü küll merele sobimatu margi – Bella paadi, küll meeste oskamatuse, küll paadikruvi ümber keerdunud võrkude süüks. Samahästi võis see olla ka ootamatu mõrvarlaine, leiab merefüüsik Tarmo Soomere. 2000. aasta septembri lõpus Miiduranna lähistel võrke nõudma läinud kahel kalamehel oli rohkem õnne. Tookordne Pringi pirivalvekordoni ülem Mart Lepp teatas mereõnnetuse kohta, et pool 12 päeval läks paat ümber ja kaks meest kukus vette. “Tänu piirivalvuritele suudeti mehed kaldale toimetada ning nad ise rääksiid, et meri oli võrdlemisi rahulik. Järsku tabas nende sõudepaati tugev laine, mis muutis oluliselt paadi püstivust. Järgmiste tugevate lainetõugetega läks paat ümber. Tol päeval oli lõuna-edelatuul 5-10 meetrit sekundis, seega keskmise tugevusega. Sel ajavahemikul liikusid Tallink Express, Laura või Jaanika keskmise kiirusega 35 sõlme. “Võib oletada, et paadiõnnetuse võisid põhjustada just antud aluste ahtrilained”. 2003. aastal Paljassaares, Katariina kai lähedal uppus noormees, mille põhjuseks peetakse samuti mõrvarlaineid. 2005. aastal haaras rahulikku rannavette paiskunud mõrvarlaine kaasa kaldal mänginud väikse lapse. Kusjuures paar suve varem oli Pirita rannavalvur Päevalehes hoiatanud: “Pirital murdlained nii kõrgeks ei tõuse, aga väikestele lastele, kes veel ujuda ei oska, on need ikkagi ohtlikud.” Laevadele ja suplejatele on oluline mitte laine kõrgus, vaid see, kui järsud nad on. Kust mõrvarlained tulevad, millest tulenevad nende mõrvarlikud omadused ja kas nende vastu saab midagi ette võtta?
« Avalehele 44 Kommentaari