Me seisame enda huvide eest lõpuni," ütles Nabala Keskkonnakaitse Ühingu esimees Mihkel Pukk OÜ Merko Kaevandused tegevdirektorile Arvo Pundile.

Jutuajamine toimus ühel avalikul arutelul juuli lõpus. Asi, mille keskkonnakaitsjad tahavad suurele ehitusettevõttele raskeks muuta, on killustikukarjääri rajamine Tallinnast paarikümne kilomeetri kaugusele Saku valda. Hetkel käib Nõmmküla nime kandva karjääri keskkonnamõjude hindamise programmi arutelu. Ideaalis tahaks Merko Kaevandused hakata killustikku tootma paari aasta pärast. Kuid on ka võimalik, et keskkonnaministeerium ei anna kaevandamiseks luba.

Kohalikud elanikud ega nelja ümberkaudse valla esindajad pole lubjakivi kaevandamisest huvitatud. Eelkõige teeb neile muret asjaolu, et kaevandatav paas asub allpool põhjaveetaset. Veealusel meetodil kaevandamise kogemused Eestis puuduvad, kuigi katsetusi on tehtud. See tähendaks kümnete tuhandete kuupmeetrite vee väljapumpamist päevas, mis muudab Saku, Kiili, Kose ja Kohila valdade ühist veerežiimi tundmatuseni. Kardetakse sama, mis juhtus Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamisel. Vahetus läheduses asuvad kaitsealad hävivad ning joogivesi kaevudes kaob või reostub.

Kuid kaevandajate surve Nabala maardla avamisele on tugev. Siin asub Harjumaa suurim ja hea kvaliteediga ehitusliku lubjakivi varu (Geoloogiakeskuse andmetel 33 488 000 kuupmeetrit). Kaevandamislubade taotlusi on seni esitatud üks, geoloogilise uuringu loa taotlusi veel kuus (lisaks Merko Kaevandustele Kiirkandur ja Paekivitoodete Tehas).

Suured objektid võivad toppama jääda

2002. aasta algul ennustasid ehitajad, et killustiku vajadus Eestis kasvab aastas kümme protsenti. Nad hoiatasid, et Tallinna lähedal tekib varsti suur probleem, sest käigus olevate karjääride varud saavad varsti otsa.

Ehitajad panid oma ennustusega mööda. Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esindaja Enno Rebase sõnul kasvab killustikutoodangu maht praegu aastas 30 protsenti. Mullu müüdi killustikku 4,5 miljonit tonni.

Viimasel kolmel aastal on Tallinna lähedal olnud killustikust suur puudus. Karjäärid töötavad aasta ringi. Kauba jaotamine toimub põhimõttel: kes ees, see mees. "Need on nagu ühendatud anumad," ütleb Väo Pae juhataja Veljo Haube. Kui näiteks Harku karjääris lõhkamine ebaõnnestub, seisavad kõik kallurid Väos või Paekivitoodete Tehase värava taga.

Umbes 2/3 ehituslikust lubjakivist ehk rahvakeeli paest, mida peamiselt kasutatakse betooni valmistamiseks ja teedeehituses, tarvitavad Tallinna linn ja Harju maakond.

Harjumaal toodetakse aastas umbes kolm miljonit tonni killustikku. Killustiku hind oleneb palju sellest, kui kaugelt seda veetakse - kui näiteks maardlad kaugenevad Tallinnast 10 kilomeetri võrra, kujuneb aastas kaevandatav kogus tarbijale 30 miljoni krooni võrra kallimaks.

Harjumaal ei ole aga aastaid uusi suuri maardlaid avatud. "Praegustel mäeeraldistel jätkub paevaru veel vaid seitsmeks aastaks," ütleb keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep. "Olukord muutub kriitiliseks viie aasta pärast." Esimesed raskused võivad aga ilmneda veelgi varem, kui Tallinna ümbruses käivituvad mahukad teetööde projektid, millega kaasneb killustikuvajaduse kasv.

Näiteks kavandatav Tallinna-Tartu maantee laiendus vajak s peaaegu aastase Eesti killustikukoguse ehk neli miljonit tonni.

"Objektid jäävad lihtsalt seisma," ennustab Haube. Väos toodeti möödunud aastal killustikku miljon tonni ehk ligi neljandik kogu riigi mahust. Kaevandatavat varu on seal Haube sõnul aga vähem kui kaheks aastaks. "Kahe aasta perspektiiv on mäetööstusettevõttele väga lühike," ütleb Haube. Väo Paas on mitu aastat püüdnud saada luba Jägala (kohalike elanike tugev vastuseis) ja Harku (vald soovib arendada elamuehitust) maardlates kaevandamiseks. Tulutult.

Maavara pole geoloogia, vaid majanduse mõiste

"See on loomulik, et suured tee-ehitajad tahavad oma karjääre," ütleb inseneribüroo Steiger ekspert Erki Niitlaan. Ehitajad soovivad kokku hoida ega taha osta toorainet kaevandajate käest. Näiteks on mitmeid kaevandamislubade taotlusi esitanud teedeehitusfirma Talter. Ideaalis peaks Niitlaane meelest karjääre olema rohkem ja väiksemaid - et killustikku saaks võtta sealt, kus parasjagu kõige rentaablim ja keskkonnakoormus nõrgem.

Steiger teeb Merko tellimusel keskkonnamõjude hindamist Nabala maardlas. Kuid inseneribüroo ja selle ekspert Niitlaan on seotud veel mitme juba avatud või võimaliku karjääriga. Lootusetuid projekte Steiger Niitlaane sõnul töösse ei võta. Endise keskkonnaministeeriumi spetsialisti osalemise keskkonnamõjude hindamises on Nabala Keskkonnakaitse Ühing koguni vaidlustanud, nähes tema tegevuses huvide konflitki.

Kaevandajate meelest peitub teravaks muutunud probleemi üks põhjus selles, et uute maardlate kasutuselevõtmine pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi huviorbiidis. Kaevanduslube väljastab keskkonnaministeerium, keda asja äriline külg ei puuduta. Mis sest, et näiliselt mitte midagi maksvast maavarast ehitusmaterjali tootmine on suur äri.

Kuigi maavarade varud on teada, ei arvesta kohalikud omavalitsused nendega oma planeeringutes. Mõnes paigas on lubjakivimaardla peale planeeritud elamud, teises roheala, kolmandas tööstus. Kõige äärmuslikum näide on Lasnamäe, mis laiutab väga hea kvaliteediga paemaardlal.

Rein Raudsep teeb ettepaneku koostada looduslike ehitusmaterjalide (paas, liiv, kruus, savi) kasutamise riiklik arengukava. "Koostamise käigus tuleb arengukava eelnõu kooskõlastada kõigi asjassepuutuvate valitsusasutuste, omavalitsuste ja ühiskondlike organisatsioonidega."

Kohalike vastuseisu üks suuremaid põhjusi on aga see, et kaevandamist kardetakse ja kaevandajaid umbusaldatakse. Kaevandajatel on küll kohustus pärast töö lõpetamist maastik korrastada. Kuid kui kaevandamisluba taotletakse kuni 30 aastaks ja seda hiljem veel pikendatakse, ei ole kohalikel elanikel lootustki oma eluea jooksul kaunist parki, ujumiskohta, golfiväljakut, krossirada või muud sarnast rajatist näha.

"Kui kaevandada, siis intensiivselt, ja kaevand kohe korrastada," leiab Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Reinsalu. Ehk toimuks uute maardlate avamine siis väiksemate lahingutega.

Lahinguväljad 

Harjumaal asub 12 killustiku toormeks sobivat maardlat.

  • Valkla lubjakivimaardla - Kuusalu vald (kaevandatakse)
  • Määra lubjakivimaardla - Padise vald (kaevandatakse)
  • Vasalemma lubjakivimaardla - Vasalemma vald (kaevandatakse)
  • Sookaera lubjakivimaardla - Saku vald
  • Sõrve (Rannamõisa) lubjakivimaardla - Harku vald
  • Kernu lubjakivimaardla - Kernu vald
  • Rummu lubjakivimaardla - Vasalemma vald (kaevandatakse)
  • Jägala lubjakivimaardla - Jõelähtme vald (kaevandamisloa taotlus menetlemisel)
  • Nabala lubjakivimaardla - Saku ja Kose vald, Kohila vald Raplamaal (kaevandamisloa taotlus menetlemisel)
  • Maardu lubjakivimaardla - Jõelähtme vald (kaevandatakse)
  • Harku lubjakivimaardla - Saue ja Harku vald (kaevandatakse)
  • Väo lubjakivimaardla - Rae, Jõelähtme vald ja Tallinna linn (kaevandatakse)

Allikad: Keskkonnaministeerium ja Eesti Geoloogiakeskus