Kirgiisid meie majas. VDNH Eesti NSV paviljonil on uued peremehed
Vene peaminister Vladimir Putin tegi möödunud nädalal toreda pakkumise. Venemaa pakuks Moskvas asuva endise rahvamajandussaavutuste näituse (VDNH) rahvuslikud paviljonid 50 aastaks rendile, renditasuga 1 rubla aastas.
Putini pakkumine võiks puudutada ka Eestit. Nõukogude riigi lopsakas teemapargis, mis tänasel päeval ilmselges identiteedikriisis oma päevi veedab, valmis 1954. aastal Eesti NSV paviljon. Eesti mõistes kõigiti ülemäärane, naaberpaviljonidega võrreldes pigem tagasihoidlik hoone (autoreiks arhitektid Harald Arman, August Volberg, Peeter Tarvas, peakunstnik Priidu Aavik). Paviljon asub näituse keskplatsi servas, detailid reedavad selgelt Eesti päritolu. Kuid maja ees (ja sees) on mastis Kõrgõzstani lipp ning fassaadil, kus kunagi ilutses kiri “Эстонская ССР”, on nüüd kullakirjaline “Kõrgõzstan”. Paviljoni saatus on olnud huvitav – 1963. aastast, mil rahvuslikkus oli töörahvariigis out, sai ugriliku fassaadimustri ning Eesti õndsat kolhoosielu tutvustavate bareljeefidega kaunistatud paviljonist nõukogudemaa eesrindliku bioloogiateaduse paviljon.
Pärast NSV Liidu lagunemist asutas end majja pesumasinate, elektripliitide ja muu kodutehnikaga kaubelnud kohalik ettevõtja, kes Nõukogude Eesti Maja eest liialt hoolt ei kandnud.
2009. aastast on ses hoones end sisse seadnud armsad kirgiisid, kes, tõsi, tegid hoonele põhjaliku kapitaalremondi.