Kirjandus-Paabel kogunes Tartusse
Nii infost särtsuvat teadlaste kohtumist ei ole minul olnud au varem tunnistada. Tartu Ülikool armastab viimasel ajal palju rahvusvahelistumisest rääkida - peamiselt avaldub see linna vallutanud välistudengites, kes ei mahu kuhugi ära. Eelmisel nädalal oli aga Tartu linn tõeliselt akadeemilise üleilmastumislaine all: Ajaloomuuseumis, Kirjanike Majas ja TÜ Lossi õppehoones pidasid õpetlased korraga ja kordamööda ettekandeid, mis see maailmakirjandus õieti on ja kuidas selle eri ilmingud originaalmaadest kaugel end ilmutanud on. Stiilinäide: hispaaniakeelne loeng Põhja-Aafriklaste kujutamisest Saatana järeltulijatena 17. sajandi Inglise draamas, selle peale pahh - terav inglisekeelne küsimus ja otsekohe hispaaniakeelne vastus.
* * *
Katkeid kirjandushuvilise konspektist kolmepäevases kirjandus-Paabelis:
- Tšehhovi näidendid on USA teatrites konkurentsitult kõige popimad välisteosed ja vähemalt kõik naisstaarid on mingi osa seal kunagi saanud. Ometi on USA publikul alati meeletult probleeme teoste sisu mõistmisel: No misasja nad passivad päev otsa ja ainult seletavad? Miks need kolm õde ometi rongipiletit ei osta ja Moskvasse ära ei sõida? Samuti leiab venelase silm igast lavastusest ohtralt detailivigu: küll ei valda näitlejad aadellikku olesklemise kunsti, küll suudlevad kaks korda, kui peaks suudlema kolm või jäävad haledalt vahele Vene köögiriistade vale käsitlemisega. (Tatarlanna Vera Šamina)
- Goethe "Noore Wertheri kannatused" võeti Hiinas vastu suurepäraselt. Hiinlased tunnistasid sentimentaal-traagilise mõtteviisi raskusteta omaks ja võtsid ta oma kultuuri avasüli vastu (Hiinlanna Terry Siu-han).
Ibseni saabumine Hiina lavadele ei tekitanud samuti suuremaid probleeme, hoolimata sellest, et realistlik kujutus hiina teatris veidi võõras oli. Ka "Peer Gynti" trollide kaugusest hiina kontekstist saadi üle - selle asemele istutati lavastusse Hiina müütilised tegelased. "Nora ehk Nukumaja" kahetine lõpp (kas Nora lahkub kodust? Mis edasi saab?) tekitas Hiinas esimese feminismi-taolise laine. Lõpplahendus oli mitmeski lavastuses täiesti loogiline: kui Nora lahkus kodust ühines ta revolutsiooniga, et luua uus Hiina, kus ka naisel oleks koht! (Hiinlase Kwok-kan Tam)
* * *
See on vaid häbiväärselt pisike katke üle Tartu eelmisel nädalal rullunud kirjandusteabest. Mainimata jäid näiteks Eesti kirjandusteadlased, kelle tekstid küllalt intriige tekitasid, lätlastelt saadud uus teave naabrite kohta. Lähemalt jääb tutvustamata ka elavaim ettekandja ehk peaesineja - võrdleva kirjandusteaduse assotsiatsiooni ase-esinaine Dorothy Figueira, kes esindas ametlikult Georgia Ülikooli, aga tegelikult hoopis kõiki maailma rõhutuid. Väga põnevas käsitluses paljastas Figueira, kuidas poliitilise korrektsuse näiva katte all on USA ülikoolid kehtestanud vaikiva postkolonialismi võimu.
