Kirjanduskohtunikud tuult ei nuusuta
Missugune žanr oli tänavu kõige tugevam? Kus on konkurents kõige tihedam?
Pigem oli probleem selles, kuidas leida igast žanrist viis esiletõstmise väärilist teost. Ühegi kategooria puhul ei olnud see kerge. Mulle tundub, et kõige keerulisemad on lood nn esseistika hindamisega. Mitte niivõrd konkurentsi tugevuse pärast, vaid seetõttu, et sellesse kategooriasse mahub kõikvõimalik mitteilukirjanduslik proosa, st proosa, milles ei jutustata väljamõeldud tegelaste väljamõeldud juhtumitest. "Esseistika" lahtrisse jäänud viis raamatut on kõik väga erinevate taotlustega ja kõigile nominentidele ei pruugi "esseisti" tiitel üldse meeldidagi.
Kas nominentide hulka sattus ainult häid teoseid või valiti ruumitäiteks ka keskpärast?
Žürii otsus ei kattu kunagi sajaprotsendiliselt ühegi žüriiliikme isikliku maitsega. Minu meelest on nimetatute hulgas ka ruumitäidet, mis pole aga seda mõne teise žüriiliikme meelest.
Miks pole proosanominentide hulka sattunud Tõnu Õnnepalu ja luulenominentide hulka Hando Runnelit?
Sellepärast, et žürii pidas esiletõstetud viit proosa- ja luuleteost paremaks kui sinu poolt nimetatud autorite eelmisel aastal ilmunud raamatuid. Õnnepalu jäi siiski Nigovi nime all kandideerima mitteilukirjandusliku proosa ehk esseistika kategoorias.
Kas uus aastatuhat on muutnud midagi eesti kirjanduses? Kas tänavune kirjandus on paari eelmise aastaga võrreldes kehvem või parem?
Erilisi muutusetuuli sellest nimestikust küll vastu ei puhu. Peaaegu samasugused nimekirjad võinuksid ilmuda ka 7-8 aastat tagasi. Esiletõstetute hulgas on mitu niisugust raamatut, millest ajalehekriitika on vaikselt mööda läinud, ning raamatuid, millest on lehtedes kõige enam jahvatatud, pääses nimestikku vähe. Erinevalt lehetoimetajatest ei pea žüriiliikmed tuult nuusutama ja on seega oma valikutes vabamad, vähemate eelarvamustega.
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhinna nominendid
Kultuurkapitali kirjandusauhinna žürii koosseisus Ülev Aaloe, Hasso Krull, Asta Põldmäe, Udo Uibo ja Märt Väljataga otsustas selgitada 2002. aasta auhinna võitjad järgmiste teoste hulgast:
Proosa:
Jüri Ehlvest “Hobune eikusagilt” (Tänapäev);
Kalle Käsper “Vennad Luiged” (Faatum);
Toomas Raudam “Saint-Prousti vastu” (EKSA);
Mats Traat “Haamri all” (Kupar);
Ervin Õunapuu “Mõõk” (Umara)
Luule:
Doris Kareva “Mandragora” (Huma);
Kalev Kesküla “Platoni riigis” (Tuum);
Karl Martin Sinijärv “Artutart & 39” (Tuum);
Mats Traat “Uued Harala elulood” (Kupar);
Elo Viiding “Esimene tahe” (Tuum)
Näitekirjandus:
Eva Koff “Meie isa”;
Urmas Lennuk “Rongid siin enam ei ...”;
Paul-Eerik Rummo “Doc1.doc ehk lillede keel” (Looming 1);
Jaan Tätte “Näidendid” (Tallinna Linnateater);
Vaino Vahing “Mängud ja kõnelused” (Eesti Keele Sihtasutus)
Lastekirjandus:
Heino Kiik “Kuresaapad” (Ilmamaa);
Andrus Kivirähk “Sibulad ja šokolaad” (Varrak), “Lotte reis lõunamaale” (Varrak);
Janno Põldma “Lepatriinude jõulud” (Sild);
Aidi Vallik “Mis teha, Ann?” (Tänapäev);
Wimberg, Karl Martin Sinijärv, Jürgen Rooste “Kolme päkapiku jõulud” (Huma)
Esseistika:
Tõnu Luik “Filosoofiast kõnelda” (Ilmamaa);
Peeter Mudist “Ratsukäik” (Hilana);
Anton Nigov “Harjutused” (EKSA);
Vaapo Vaher “Surmakuul & seemnepurse” (Eesti-Kambodža Sõprusühing);
Ilmar Vene “Pahustumine ehk uusaja olemus”
