Kirjanikud on käinud lugejatega kohtumas kogu aeg – formaat ei ole uus. Möödunud aastal sõitsid Eeva Park, Leelo Tungal ja Urmas Vadi ühes ning Toomas Raudam, fs, Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste teises kambas Eesti eri paikades ringi. Kultuurkapital aitas reisikulusid katta. Läks üldjoontes hästi ja mõtlesime, et võiks asja laiemal pinnal organiseerida.

Sel aastal tegime taotluse kultuuriministeeriumile, nad rahastasid meid kena summaga, mis võimaldas asja suuremalt ette võtta. Seekord tuleb seitse seltskonda, eraldi ajakirja Looming meeskond, sealhulgas ka uus peatoimetaja Mihkel Mutt. Kaasa tuleb ka näitleja Sulev Teppart, kes loeb Eesti kirjanike tekste.

Juba esmaspäevast on teel Wimbergi juhitud toimkond, kus on talle lisaks Peeter Sauter, Kerttu Rakke ja Olavi Ruitlane.

Mis on sellise kirjanike väljanäitusele viimise laiem eesmärk?

Et Eesti kirjandus püsiks aktuaalsena. Mulle tundub, et kirjanduselus on lisaks kirjanikele ja lugejatele neli olulisemat mõjufaktorit: kultuurkapital, kirjastused, meedia ja raamatukogud. Me tahame rääkida raamatukoguhoidjatega Eesti kirjandusest: nii saame teada, millised on nende probleemid. Nemad esindavad ju lisaks raamatukogule ka lugejat. Saame rääkida sellest, mis Eesti kirjanduses toimub. Seekord on kaasas väga laiahaardeline seltskond, mitte ainult noored või ainult menukirjanikud. Loodan, et nad kõik räägivad laiemalt ka enda nägemusest Eesti kirjandusest – nii saame organiseerituma ja tugevama interaktsiooniga ürituse.

Kas kohapeal saavad inimesed ka külaliste kirjutatud raamatuid osta?

Läinud aastal tassisime raamatukaste kaasa – müüsime kokku kümne tuhande krooni eest. See läks bürokraatia tõttu keeruliseks ja sel aastal võtab igaüks ainult enda asju kaasa.

Raamatukogud valmistavad neid üritusi ka väga hästi ette, tõstavad küllatulnud autorite raamatud esile, teevad koguni eraldi näituseid.