Kirjastused toodavad lattu

Kirjastustel on kümnete miljonite kroonide eest läbimüümata raamatuid, mida saab turustada ainult odavatel väljamüükidel kümme krooni tükk.

Eesti raamatuturul valitseb totaalne ülepakkumine. Möödunud aastal nägi iga päev ilmavalgust üheksa raamatut-brošüüri. Kokku ligi 3500 nimetust. See oli rekordiline aasta: mitte kunagi varem pole nii palju erinevaid raamatuid välja antud.

Tänu tohutule uute raamatute voole ei ole kauplustes sageli võimalik osta isegi aasta tagasi välja antud raamatut. “Raamatu keskmine müügiiga poes on tavaliselt kolmveerand aastat," ütleb perekirjastuse Varrak üks omanikke Maret Maide. Varem ilmunud raamatud nihkuvad tagumistele riiulitele, kust ostjal on neid raske kätte saada. Vähese müügieduga raamatuid aga poed juurde ei telli. Nii kuhjuvad läbimüümata tiraažid ladudesse.

Hiiglaslik laoseis

Eesti ühe edukama kirjastuse Koolibri direktor Ants Lang tunnistab, et 55,3miljonilise müügikäibe juures seisab neil 14 miljonit krooni lattu kogunenud raamatute all. 
“See teeb muidugi bilansi mitteusutavaks, aga kirjastuste laovarud ongi muu äriga võrreldes väga kõrged,” ütleb Lang.
Õpikutele ja laste teatmekirjandusele spetsialiseerinud Koolibri peab iga aasta 1. septembriks varustama koolid õpikute-töövihikutega, kuigi raha nende eest laekub alles oktoobris-novembris. Raamatuid, ka õpikuid, trükitakse tavaliselt teadmisega, et neid turustatakse kolm-neli aastat. See ajabki laovaru suureks. Jupikaupa tootmine tõstaks raamatu hinna praegusega võrreldes mitmekordseks.

Üks ületootmise põhjus on ka välispartnerite nõue.
"Välispartnerid ei ole nõus andma kirjastamisõigust, kui trükiarv jääb alla 3000,” ütleb Lang. Eesti turu jaoks on see sageli liiga suur amps.

Seisma jäänud raamatutele korraldavad kirjastused odavaid väljamüüke. Rahvas jooksis Tallinnas tormi sel nädalal, kui kauplused müüsid raamatuid 10 krooni eest tükk. “See solgib turgu, sest pärast seda langes raamatumüük järsult," ütles Varraku tegevdirektor Priit Maide. "Raamatubisnes – see on nagu rong, mille tagumise vaguni alt võetakse liipreid, et neid ette panna."

Võlg trükikojale STRONG>
Eesti kitsukesel raamatuturul üritab leiba teenida ligi 600 kirjastust. Suurem osa neist üllitab küll ainult ühe või kaks nimetust aastas, samal ajal kui Koolibri annab välja 250 nimetust, Ersen 140, Sinisukk 110 raamatunimetust aastas.

Väiksemad kirjastused elavad ainult laenurahast. Trükikoja Ühiselu müügijuht Leida Rõigas ütleb, et pooled partneritest on pidevalt trükikojale võlgu.

“Mitte kuidagi ei saa kirjastustelt raha kätte. Praegu on konkurents nii suur, et iga trükikoda rabab niipalju kliente, kui saab. See on põhjus, miks ühest trükikojast välja visatud klient järgmisesse jalutab,” räägib Rõigas.

Tallinna Raamatutrükikojal on maksmata arveid pidevalt umbes 8-9 miljoni krooni eest. Firma kuukäive aga on 3,5 miljonit krooni.

“Kõik trükikojad, kes raamatuid teevad, annavad kirjastustele protsendita käibekrediiti,” ütleb Tallinna Raamatutrükikoja juhatuse esimees Jüri Simsel. Kirjastused on endale välja kaubelnud kahekuulised maksetähtajad, mis annab neile olulist hingamisruumi.

Eesti kirjastustest on kehvas finantsseisus praegu Odamees, Tiritamm ja Kupar. Neil on siiski uued maksegraafikud trükikodadega tehtud. Külmad arved on viimasel ajal teinud kirjastused Tormikiri ja Singon. Viimasest jäi Tallinna Raamatutrükikotta 200 000 kroonine võlg – terve aasta toodangu eest.

Eesti suurim kirjastusaferist oli Aivar Kala oma pankrotti läinud Virgela ja Klassikakirjastusega. Temast jäi Tallinna Raamatutrükikotta maha miljonikroonine võlg, mille katteks ta jättis ka oma raamatud.

“Hea, kui minu pensionipõlveks see taha tagasi tuleb,” ütleb Simsel.

Oodatud ühinemised tulemata

“Kirjastusi võiks jääda Eestis vähemaks, kuid samas ei usu ma ka sellist trendi nagu oli trükiajakirjanduse turul, kus põhitegijad on kaks suurt ajakirjandusgruppi,” arvab Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Asta Trummel. Tema prognoosib suuremat spetsialiseerumist. Praegugi on väga kitsa spetsiifikaga kirjastusi, näiteks juudi kirjandust vahendav väikekirjastus Aviv, Eesti kirjandust vene keeles kirjastav KPD, kristlikku kirjandust vahendav Logos jne.

Kirjastusäri on vaatamata aina kasvavale laoseisule üsna tulus.

Koolibri teenis 2000. aastal 59,8 miljoni krooniselt käibelt 9,5 miljonit kasumit, Sinisukk 14,6 miljoni pealt 4,8 miljonit ja Varrak 20,8 miljonilise käibe pealt 4,5 miljonit kasumit.

Sidebar

2001. a enim müüdud raamatud

1. Jaan Kross, "Tahtamaa" 12 365 (Eesti Keele Sihtasutus)

2. Liikluseeskiri 12 000 (Ilo)

3. Andrus Kivirähk, "Rehepapp" 9827 (Varrak)

4. Gondo Olevsoo, Kalender 2002  7500 (Olion)

5. Erkki Kõlu, 10 000 anekdooti I osa 7333 (Elmatar)

6. Erkki Kõlu, 10 000 anekdooti II osa  7243 (Elmatar)

7. Eesti Entsüklopeedia 14. köide 6163 (Eesti Entsüklopeediakirjastus)

8. J. K. Rowling, "Harry Potter ja tarkade kivi" 5525 (Varrak)

9. Aiatark 2001 (kalender-teatmik) 4495 (Maalehe Raamat)

10. J. K Rowling, "Harry Potter ja tulepeeker" 4124 (Varrak)

Allikas: Eesti Kirjastuste Liit