Klaabu – munast sündinud lillelaps
Klaabu sündis legendi järgi 1975. aastal Tallinnas, taksos, mis parasjagu Vabaduse platsil (toona Võidu väljakul) punase tule taga pidurdas. Mõni nädal varem oli lasteajakiri Täheke palunud Avo Paistikul välja mõelda, milline võiks välja näha tegelane nimega Klaabu. Ta võiks olla tore ja imeliste võimetega, aga niisugune, keda lapsed suudaksid joonistada ja meisterdada.
Kui takso pidurdas, heitis Paistik pilgu Kunstihoone poole ja tal sähvatas: “Muna!” Paistik jõudis koju, kleepis tühjale munakoorele külge käed ja jalad, joonistas pähe silmad ja suu ning kinnitas pähe plastiliinist antennid.
Müüt munast
Maailm sündis hinduistlike tekstide järgi universumi esimesest olevusest, kuldsest munast. Muna ise on täiusliku tasakaalu ekvivalent, harmoonia olemasoleva ja veel mitte olemasoleva vahel, aga et temast midagi sündida saaks, tuleb see tasakaal paigast loksutada. Munast sünnib esmalt nelja peaga jumal Brahma (sanskriti keeles “kasv, areng, vägi”), kes omakorda loob mandrid ja ookeanid, tule, vee, maa ja taeva, päikese, kuu ja tähed. Tal on palju järglasi, nende hulgas kümme poega ja üks tütar, kes võib võtta ükskõik millise kuju.
See maailmamunast sündinud maailm peab kestma kaks tuhat miljonit aastat. Siis põleb maailm ära, aga jumalad jäävad ellu ja loovad uue maailma, pärast seda, kui nad on vahepeal sada aastat maganud. Budismis on Brahma vaid üks sansaara olenditest, seega Buddhast ehk virgunust allpool.
Müüt munast maailma loomisest on levinud väga suurel alal, mis ulatub Kreekast, Väike-Aasiast, Tiibetist, Indiast, Indo-Hiinast, Hiinast, Jaapanist ja Okeaaniast Kesk-Ameerikani ja edasi Andideni. Sarnased loomislood on olemas ka soome-ugri rahvastel, väljendudes folkloorsete laulude põhjal loodud uuseepostes, nagu Lönnroti “Kalevala”, kus veelinnu munast luuakse maa ja taevas, kuu ja tähed, ja Kreutzwaldi “Kalevipojas”, kus nimitegelase ema Linda sirgub ise tedremunast.
Eesti folkloristi ja keeleteadlase Felix Oinase uurimustest selgub, et orientaalset päritolu müüdid on tulnud läänemeresoomlaste alale enne, kui eestlaste ja soomlaste koosolu lõppes. Ja tähtsat rolli orientaalsete müütide migratsioonis etendasid slaavlased.
Kas Klaabu on Aadam?
Kui “Klaabu” 2010. aastal Nukuteatri lavale jõudis, rääkis lavastaja Andres Roosileht “Terevisioonis”, et kuigi kõik mäletavad filmiseikluse atmosfääri ja emotsiooni, lugu ennast ei mäleta peaaegu keegi.
Seda, kuidas kõigist teistest erinev lillelaps otsib sõpra ja kohta elus, kuidas ta kohtub mao ja siiliperega, põrkab kokku linnuparvega, enne kui jõuab mere äärde, kus leiab endale sõbra Nipi, kes on sama kummaline kui ta ise. Näib, et Nipi on tüdruk (Eeva), sest ta annab Klaabule (Aadamale) õuna. Nad mõlemad on esimeses filmis üsna vaiksed tegelased.
Kaks aastat varem jõuab aga kinodesse täispikk Pixari stuudio animafilm “Wall-E”, kus reostatud planeedil Maa prügimägesid sorteeriv koristusrobot Wall-E (Aadam) leiab endale sõbra, ilusa valge munakujulise roboti nimega Eve (Eeva). Läbi mängitakse taas esimeste vaba tahte ja emotsioonidega olendite loomislugu, elu puu päästmise ja paradiisiaia taastamise lugu, sedakorda kauges tulevikus, aastal 2805.
Need tunnetega robotid on samuti üsna sõnaahtrad tegelased, aga neil on missioon. Täpselt nagu Klaabul ja Nipilgi.
Tootja Tallinnfilm
■Klaabu 1978
■Klaabu, Nipi ja tige kala 1979
■Klaabu kosmoses 1981
DVD müügil koos Eesti Ekspressiga juba järgmisel neljapäeval, 12. detsembril.
Filmidega saab tutvuda ning sarja tellida aadressil film.ekspress.ee.
