Klouni suur idee
Pärast tunniajast sõitu Tallinnast jõuan kaunil metsalagendikul paiknevasse Arulepiku tallu. Peale lastemänguväljaku, piknikuplatsi ja karavaniparkla on seal väike lava ja kulunud külapingid. Arlet Palmiste korraldab seal oma külateatriga etendusi. Palmiste kannab valget särki, mida kaunistab suur, valdavalt sinise ja vähese punase-kollasega Ühtelaulmise logo./p>
20. augustil toimuvat üritust kannab otse-eetris üle Kanal 2. Saatel on kolm juhti: Põltsamaal Artur Talvik ja Hanna-Liina Võsa ning Vabaduse väljakul Palmiste. Programmidirektor Olle Mirme ei tahtnud algul Palmistet saatejuhiks lasta, viidates aastate tagustele võlgadele. Mehed jõudsid siiski kokkuleppele. Palmiste loodab nii külaplatsidele, linnadesse kui kodudesse kokku laulma saada 100 000 eestlast.
Kust tuli Ühtelaulmise idee? Viimati korraldatud talgud ei olnud Arlet Palmiste arvates konkreetsed – kulutati miljoneid vaid ühe päeva jaoks, et teha midagi umbmäärast. Palmiste võttis kätte ja kirjutas vihase artikli kohalikku lehte, kus muuseas mainis, et võiks koos siiski midagi konkreetset teha, näiteks laulda.
Ta arutas asja omakandimehe Artur Talvikuga, kellele mõte meeldis. Järgmisena helistas Palmiste dirigent Hirvo Survale, kellega sai omal ajal koos malevas käidud ja Revalia poistekooris lauldud. Ka talle meeldis. Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner mõtles, et oi, näed, Veljo Tormisel ju ka juubel, võiks kuidagi ühendada, ja nii valitigi tema regivärsi “ühtelaulmine” järgi nimi kogu peole.
Palmiste on väga põnevil. “Naljakas mõelda, et tühisest telefonikõnest Arturile võib kujuneda nii suur asi. Uskumatu tunne! Paneme kõik korraga laulma, tekitame suurima ühendkoori! Sindis lubati lehvima panna sada Eesti lippu, Tartu Raekoja plats ja Tallinna Vabaduse väljak on kindlasti puupüsti rahvast täis!”
Ühtelaulmise mõte tuli aprillis. Alguses mõeldi, et miks mitte seda jaanipäeval teha. Inimesed istuvad lõkke ümber ja laulavad. Televisioon ei olnud nõus – nagunii keegi siis telekat ei vaata!
“Samas, kui Eesti Vabariigi aastapäeval on presidendi vastuvõtt, võidupühal paraad, siis miks ei võiks taasiseseisvumispäeval laulva revolutsiooni tähistamiseks olla ühtelaulmine? Me ju laulsimegi end vabaks!” tuletab Palmiste meelde.
Algul pidi Vabaduse väljak näitama väikestel ekraanidel sadat eri kohta, nüüdseks on neid 80. Paljud väikesed kohad on ülekandest loobunud, sest ühinetakse suurteks. Paljud rahvamaja juhatajad on üle keskea inimesed, keda on raske õpetada interneti kaudu pilti näitama.
Algul arvas Palmiste, et ideed ei võeta tema klounirolli pärast tõsiselt: “Pange ise punane nina pähe ja saage hakkama! Ei maksa halvustada seda, millega ise hakkama ei saa. See ongi see ühtelaulmise mõte – oleme üks suur-suur pere, hoiame ühte, ärme ole õelad.”
Järgmisel päeval pärast Ühtelaulmist peab Palmiste vedama Rakvere lihakombinaadi suvepäevi, veel sama päeva õhtul korraldab ka Sääsküla külateatri etendust. Põhjus, miks ta just seitse aastat tagasi Tallinnast Ambla valda kolis, on see, et juured on seal. Linnaelust tüdines ta lihtsalt ära, kõik on seal liiga võlts.
■ Arlet Palmiste arvates on A-kategooria õhtujuhte Eestis umbes kümme. Tema on üks nendest. Tööpuudust tal pole, pigem on pakkumisi liiga palju.
■ Palmistel on kõrgem haridus näitejuhtimises, teiste seas olid tema kursusekaaslased Jaagup Kreem ja Piret Laurimaa.
■ Tulevikus tahab ehitada naisega kodukülla turismitalu ja kõrtsu. Tapale oma lillepoe on nad juba sisse seadnud.
■ Palmiste sõnul arvavad inimesed sageli, et ta solvab ja mõnitab. “Naljad, mis teen, on lihtsalt kahemõttelised. Kui ma ütlen, et mis sa luristad suppi nagu mõni jõehobu, siis see ei ole ju ometigi tõsiseltvõetav.”
