“Elus juhtub mõnikord nii, et keegi õnne sult viib. Sa jääma pead, endaks jääma sa pead.
Lööke tihti elult sa saad, kõik välja kannatad nad. Löök ununeb kuid ei eal arglik meel.
Kui, kui kaotad au, on lauldud see laul, mis ülistab õilsamaid tundeid.
Vaid au sulle teeb, kui läbitud teed ei varjuta autuse varjud.
Kui annad võidu hoopis sa käest ja ise kaotajaks jääd. Auga sa pead kaotust kandma sa pead.”

Nii laulis Anne seda laulu.
30 aastat hiljem sulab laulu autori au kui kevadine lumi. Ettevõtja Andres Peets on ametlikult varatu, sissetulekuta ja võlgades. Juba esmaspäeval võib kohus Danske panga nõudmisel kunagisele klubikunnile välja kuulutada eraisiku pankroti. Isegi telefoniarvete maksmine käib talle üle jõu.
Ent Peets ei lase end sellest kõigest heidutada.
“Elu on mind õpetanud ebaedule selga pöörama. Minu öörahu see ei riku. Pööran selja ja lähen edasi,” filosofeerib Peets rõõmsameelselt lörtsisajuses Tallinnas, kui ühes sushirestoranis kohtume . “Ükskõik mul just pole, aga ma ei võta õigust oma meeleolu langetada, sest sellest kannataksid mu pere ja lähedased.”
Peetsi kapital on hea renomee ja suhted. “Ta on kui eliidi onu Heino,” ütleb üks tuttav.