05.06.2009, 00:00
Koalitsioonilepingu tegelikud kokad
Tegelased, kelle ideede ja huvidega arvestas nn tasakaaluvalitsus;koalitsioonilepingu koostamisel.
Kuigi Reformierakonna-IRLi-Rahvaliidu valitsusest ei tulnud midagi välja,
on koalitsioonileppe mustandi kujul tegemist ainsa uusi ideid sisaldava ja
tööks valmis plaaniga riigi päästmiseks.
Tõenäoliselt lähevad siit käiku mitmed ideed.
Kes kontrollib prokuratuuri?
Andres Sarri,
Suurettevõtja, Eesti Talleksi omanik
Koalitsioonileping
sisaldab punkti, et valitsus “tugevdab oluliselt Eesti politsei
võimekust võidelda korruptsiooniga, suunates selleks seesmiselt
ümber täiendavaid vahendeid eriasjade prokuröride ja uurijate
spetsialiseerumiseks korruptsioonile; võtab vastu uue
“Korruptsioonivastase seaduse” ning tugevdab järelevalvet
õiguskaitseorganite tegevuse üle”.
Esimene osa
sellest on tüüpiline korruptsioonivastase võitluse jutt. IRL
soovis muuseas, et kaitsepolitsei uuriks korruptsiooni kõikides
omavalitsustes. Märkimisväärne on punkti viimane osa –
tugevdada järelevalvet. See punkt lõhnab suurärimees Andres
Sarri järele.
Prokuratuur loobus maadevahetuse asjas Sarri
kahtlustamisest, kuid ärimees oli selleks ajaks juba kaotanud maine
languse tõttu ühe suure äridiili ja jäänud ilma
Lõuna-Aafrika Vabariigi aukonsuli kohast. Tal tekkis täiesti
õigustatud küsimus: “Kes ja kuidas kontrollib
prokuratuuri?”
Avage Eesti elektriturg!
Soome elektrifirma Finngrid
Finngridi nime on kuulnud
vähesed, sest tegemist on Soome elektrivõrguga.
Mai
keskel peetud Energiafoorumil rääkis siinse põhivõrgu
(uue nimega Elering) juhataja Lembit Vali, et soomlaste Finngrid nõuab
teise merealuse elektrikaabli EstLink 2 ehitamise algtingimusena, et Eesti peab
tuleva aasta kevadeks avama 35 protsenti oma elektriturust.
Eesti
Energia juhatuse liige Margus Rink lisas, et siia lisandub seadusemuudatus, et
vabaturu kliendid ei saa edaspidi enam suletud turult elektrit osta. Suure osa
viimasest aastast oli aga suletud turu hind vabaturu omast madalam.
Eesti Energia viiakse börsile
Sandor Liive,
Eesti Energia juhatuse esimees
Liive unistab juba ammu Eesti Energia
börsile viimisest. Nüüd on see käeulatuses. Lepingusse
pandi Rahvaliidu nõudel küll punkt, et Eesti Energiat ei erastata,
kuid see mõjub rahva uinutamisena, sest ühes teises lõigus
räägitakse “täiendavate vahendite kaasamisest Eesti
Energia aktsiakapitali”.
Valitsuskõnelustel räägiti
firma IPOst 15–20 protsendi ulatuses, sest Eesti Energia vajab raha, mida
riigil omanikuna ei ole praegu võimalik ettevõttesse
investeerida. Elektrifirma ärile peaks kasuks tulema ka punkt, mis
räägib taastuvenergia turutoetuste saajate ringi laiendamisest --
Eesti Energia ei saa praegu veel toetust, kui kütab puiduga Narva jaamade
katlaid.
Toome Põhjala rikaste raha
Eestisse
Jaan Pillesaar, Kristel Kivinurm & Ko, Targa Eesti
töögrupi juhid
Nende rohketest ideedest jõudsid
leppesse kaks:
1.
Üksikisikute
väärtpaberiinvesteeringute tulumaksuvabastus alates 1. jaanuarist
2010. See peaks andma hoo sisse Eesti finantstööstusele ja meelitama
lähema paari-kolme aasta jooksul ennast Eestisse sisse kirjutama
1000–1500 väga rikast soomlast ja rootslast.
2.
Sotsiaalmaksu ülempiir töötasule, mis
ületab Eesti kolmekordse keskmise töötasu. See aitaks luua
Eestisse juurde kõrgepalgalisi töökohti. Kõnealune
punkt jõustuks aga alles jaanuaris 2012 ehk vahepeal jõuab
võim Eestis ilmse
lt veel mitu korda vahetuda.
Eestis algab sotsiaalselt
tasakaalustatud areng
Edgar Savisaar, elav klassik
On
rääkinud aastaid sotsiaalsest kapitalismist, nüüd
jõudsid mõisted “sotsiaalne turvalisus” ja
“sotsiaalselt tasakaalustatud areng” parempoolsete parteide
valitsusleppesse.
Idee luua toetuspaketid suurinvesteeringute Eestisse
meelitamiseks meenutavad Savisaare valitsuse pingutusi aastatel
1990–1992.
Kaotame osaühingutele
kapitalinõude
Rein Lang, justiitsminister
Idee
ühtlustada ministeeriumide struktuurid ja kaotada üks juhtimistasand
tähendab asekantslerite üleviimist osakonnajuhatajateks. Langi enda
ministeeriumis on seda juba tehtud – tema neli asekantslerit on
ühtlasi osakonnajuhatajad.
Endine väikeettevõtte
direktor (raadio Kuku) Lang surus lepingusse ka punkti, et äritegevuses
peab olema vähem litsentse, osaühingutele kaotatakse omakapitali
nõuded(!) ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete
arvepidamine muutuks lihtsamaks.
Mõte võtta kohalike
valimiste ajaks vastu monopolide ohjamise seaduspakett lõhnab Omanike
Keskliidu järele, kes on rääkinud pikalt, et Tallinna Vesi on
liiga ahne. Seekord on aga tegemist hoopis justiitsministeeriumis valminud nn
leebusprogrammiga, mis ütleb, et kes paljastab kartelli, saab ise
süüst vabaks.
Langi valdkond on ka seadusemuudatused, mis
lubaksid elektrituulikuid merre ehitada. Suurimat tuuleparki kavandab Hiiumaa
lähedal OÜ Nelja Energia. Huviliste seas on ka riigifirma Eesti
Energia, hispaanlaste Iberdrola jmt tuntud ettevõtted.
Riigi pensionikulu kasvab
pensionärid
Pensionärid moodustavad parteide valijaskonnast suure osa. Seega
on nad väga mõjuvõimsad inimesed Eesti Vabariigis.
See, et pensione ei kärbita, tähendab, et eelarve mahu kahanedes
nende osakaal riigi kuludes üksnes kasvab.
Ainult Mart Laar oli
valmis pensione kärpima, samuti pensionäridele ettenähtud
tulumaksusoodustusi.
Samas teatas IRL, et ei kärbi
represseeritute toetusi ja tahab riigikogult deklaratsiooni
vabadusvõitlejate tunnustamise kohta. See tähendaks teises
ilmasõjas Eesti kaitselahingutes võidelnud naiste ja meeste
kuulutamist vabadusvõitlejateks. Deklaratsiooni sõnastus peaks
olema väga delikaatne, sest Saksa armees võidelnute tunnustamine
tooks kaasa mõjukate juudiorganisatsioonide pahameele üle ilma.
Võtke kodulaenu kiiresti!
Urmas Reinsalu,
IRLi poliitik ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige
Leping
näeb ette, et enne tänavust septembrit võetud kodulaenude
intressid jäävad tulumaksuvabaks, hilisemad mitte. Sisuliselt
läheb laenamine viiendiku võrra kallimaks. Eesti Pank
rääkis aastaid, et selle soodustuse kaotamisega saaks kinnisvaraturgu
jahutada. Poliitikud jõudsid selleni alles siis, kui riik pidi raha
juurde hankima. Reinsalu hoiatas valitsuskõnelustel, et seda muutust ei
saa ellu viia päevapealt, sest inimestele peab jääma aega
muutustega harjumiseks.
Muidu ootaksid riiki ees rohked kohtuhagid.
Riigiasutused peavad kokku kolima
Enrico Aav,
maksuameti juhataja
Aav rääkis juba mullu, et riik saaks
kõvasti kokku hoida, kui mõned riigiasutused loobuksid oma
kontorivõrgust ja looksid ühised nn riigiletid, kus saab avaldusi
anda mitmele asutusele korraga.
Pärnus läks idee
käima. Sealses maksuametis võetakse vastu ka avaldusi PRIA toetuse
saamiseks.
Nüüd jõ
udis ühtse teeninduskeskuse moodustamine ka valitsusleppesse,
kõrvuti riigi raamatupidamise ja tugiteenuste koondamise
mõttega.
Majandusõpe koolidesse
Andres Arrak, majandusteadlane
Tunnustatud
majandusõppejõud on aastaid rääkinud, kui vajalik on
majanduse algtõdede õpetamine lastele. Kriisiajal on poliitikud
lõpuks sellest aru saanud. Leping näeb ette
ettevõtlusõpet valikainena gümnaasiumides.
Eesti Loto hind 800 miljonit krooni
- Nn tasakaalu koalitsiooni leping on vahva dokument. Reformierakond ja IRL pidid selles rohkelt lubadusi kokku tõmbama, sh lükkama edasi tulumaksu alanemise ja esimese lapsega kaasneva maksuvabastuse.
- Rahvaliit oli aga sõlmimas tõeliselt kuldset diili. Riigikogus kuut häält omav partei saanuks kaks ministriportfelli, Riigikogu esimese aseesimehe koha (riigi hierarhias neljas inimene), kaks komisjoni juhi kohta. Lisaks lubadused, et pensione ei alandata, riik ei müü metsa ega strateegilisi ettevõtteid, põllumajandustoetused jäävad endiseks, riiklikud eksporditoetused laienevad ka toiduainetootjatele ja sildfinantseerimine maaelu arengukavale jne.
- IRLi peasekretär Margus Tsahkna küsis aga kohe, et huvitav, kust Rahvaliit selleks kõigeks raha võtab.
- Rahvaliidu peamine idee oli tõsta käibemaks 19 protsendile ja tulumaks 24 protsendile.
- Reformierakond seevastu eelistas kokkuhoidu töölepingu seadusega seotud punktidelt (kahe aastaga 1,9 miljardit krooni), töötuskindlustusmakse tõusu ja riigi vara müüki.
- Kõnelustel arvati, et Eesti Loto opereerimisõiguse oksjonilepanekuga võiks riik tuleval aastal teenida 800 miljonit krooni ja Eesti Lootsi omaga 200 miljonit.
- Riigile kuuluva kinnisvara müük võiks tuua 100 miljonit krooni ja Kyoto saastekvootide müük 500 miljonit. Tallinna Sadamast saaks dividendidena välja võtta 400 miljonit ja Eesti Energiast 800 miljonit. Juba tänavu teeniks riik Eesti Energiale maad müües 150 miljonit.
- IRL nägi võimalust tegevuskulude kärpes seitsme protsendi võrra, kõne alla tulnuks isegi pensionide alandamine.
- Peale jäi variant, et käibemaks tõuseb juulis 20 protsendini. See peaks andma tänavu riigile 800 miljonit ja tuleval aastal 1,7 miljardit.
- Kas sellest kõigest piisab, ei tea keegi. Endine rahandusminister Aivar Sõerd ütleb, et riigi seis on väga kehv, ilma muutusteta läheks puudujääk tänavu üle nelja protsendi SKTst ja tuleval aastal üle seitsme protsendi. Euro saame vaid siis, kui puudujääk ulatub kuni kolme protsendini.