Kui tuletõrje kohale jõudis, oli juba hilja. Kahekorruselist puitmaja päästa oli võimatu. Seinad jäid küll püsti, ent kasutamiskõlbmatul kujul.

Inimohvreid ei olnud, sest maja seisis viimased paar nädalat ajutiselt tühjana. Maja oli kindlustatud. Seega polnud vähemalt esmapilgul asi kõige hullem.

Raha parandab haavad, elu läheb edasi, võinuks arvata. Nüüdseks on möödunud poolteist aastat ja põlenud maja omanik Sven Raidla (34) on tige nagu herilane.

"Inimesed, olge ettevaatlikud, kui lähete puhkama või öötööle, kuna Ergo ei maksa kahju, mis sellisel ajal juhtub."

Nõnda kõlab Raidla hoiatus võimalikele saatusekaaslastele. Irooniline, aga tõsi. Nimelt põhjendusega, et mahapõlenud majas polnud (tulekahju hetkel) elanikke, vähendas kindlustusselts Raidlale makstavat hüvitist ligemale poole võrra. Ehituseksperdi arvamuse alusel veel kahe kolmandiku võrra ning lõpuks maksti majaomanikule välja vaid tubli seitsmendik lepingus ettenähtud summast.

Sven Raidla andis asja kohtusse ja süüdistab kindlustusfirmat pettuses. Põlenud ja lagunenud lobudik "kaunistab" Karjamaa tänavat tänaseni, sest vaidluse lõpuni pole keegi huvitatud selle lammutamisest. Ergo Kindlustus leiab, et nemad eksinud ei ole.

Läheme ajas tagasi. Kinnisvaraäriga tegelev Raidla ostis vana puumaja Karjamaa tänaval 2006. aastal eesmärgiga see välja üürida. Maja kindlustati esialgu 1,7 miljoni peale, ent aasta hiljem suurendati summat kindlustusseltsi nõudmisel 2,2 miljonini. Põhjus: maja väärtus on suurem, kui esialgu kokku lepiti ning alakindlustuse vältimiseks tuleb summat muuta. Kliendile tähendas see mõnevõrra suuremat kindlustusmakset, ei muud.

Möödus kuu. Jaanuaris 2008 põles maja maha, ent selle kustutamine kestab, piltlikult öeldes, tänase päevani ja küllap kauemgi.

"Kulus üle üheksa kuud enne, kui Ergo väljamakse tegi," ütleb Raidla.

Ergo kahtlustas süütamist

Ergo peajurist Ivo Viires: "Põlengu kohta oli algatatud kriminaalasi, kuna antud juhtumi puhul oli põhjust arvata, et tegemist on süütamisega. Kriminaalasja puhul on kindlustusseltsil õigus hüvitamist edasi lükata kuni asjaolude selgumiseni." Uurimine lõpetati septembris, kuritegu ei tuvastatud. Novembris maksis selts välja hüvitise, 344 000 krooni. Miks nii vähe? Aga seepärast, et kindlustusäri peensusteni tundvad inimesed teavad "saladust": ainult iga kümnes klient läheb kohtusse, seega - miks mitte proovida?!

Ergo põhjendused kokkulepitud summast mahaarvamiste tegemiseks olid järgmised: esiteks, klient ei teavitanud, et majas pole elanikke! Teiseks: Ergo tellitud ekspertiis näitas, et maja kulum oli 67 protsenti. Novembri lõpus Raidlale saadetud kirjas seisab: "Asjaolu, kas kindlustuskohas elatakse alaliselt või mitte, loetakse kindlustusriski mõjutavaks oluliseks asjaoluks, kuivõrd juhul, kui elamus alaliselt ei elata, on sellel otsene mõju võimaliku kahju realiseerumisele ja kahju suurusele. Kindlustusriski suurenemisest peab kindlustusandjale viivitamatult teatama. Peame põhjendatuks vähendada hüvitist 40 protsendi võrra."

Viires kommenteerib lisaks: "Klient väitis lepingu sõlmimisel, et antud hoones elatakse pidevalt. See ei tähenda, et keegi peaks kindlasti pidevalt kodus olema. See tähendab, et hoone on kasutusel põhielukohana. Antud juhtumi puhul koliti hoonest välja koos kõikide asjadega kaks nädalat enne põlengut. Kaks nädalat enne põlengut seisis see hoone tühjana.

Sellega klient suurendas kindlustusriski ega teavitanud meid sellest."

Üks ekspert tegi teise maatasa

Raidla sõnul need argumendid paika ei pea. Ta tellis uue ekspertiisi. See põrmustas Ergo tellitud ekspertiisi järeldused - neis oli maja kesise väärtuse esiletoomiseks muuhulgas räägitud isegi mulla madalast kvaliteedist, segamini aetud kulum ja jääk jne. Ka jutt sellest, et maja oli tühi, ajab kliendi närvi. "Tõsi mis tõsi - majas polnud põlengu hetkel üürnikke sees.

Eelmine üürnik lahkus 10. jaanuaril ja uus pidi sisse kolima 1. veebruaril. Mida siis teha? Ma käisin iga päev maja hooldamas, kütmas. Riski suurenemisest ei saa juttu olla."

"Aga kui majas on elanik sees, kuid sõidab paariks nädalaks Egiptusesse puhkama, mis on täiesti tavapärane - kas siis ka maksmisest keeldutakse? Või kui inimene läheb öösel tööle ja jätab kodu valveta? Kas siis tuleb iga kord kindlustusandjat teavitada?" küsib Raidla.

"Küsimus pole teavitamises ajutise lahkumise puhul, vaid selles, et antud juhul jäeti maja täielikult maha, tühjaks ja peremehetuks. Meil on andmeid, et Raidla väited iga päev maja eest hoolitsemise kohta ei vasta tõele."

Sven Raidla esindaja, vandeadvokaat Alar Urm aga ütleb: "Vaidlus on stiililt selline, mida rohkem esines 15 aastat tagasi: kindlustusjuhtumi järel proovib kindlustusselts teha mida iganes, et maksta hüvitist vähe või üldse mitte.

Selleks pöördutakse enda kliendi vastu politseisse, otsitakse tingimustest üles kõik, mille järgi saaks hüvitamiskohustusest kõrvale hoida. Tegelikult on kindlustuse eesmärk ja ülesanne kliendile õnnetuse järel abiks olla, mitte talle politseiuurimist kaela tuua, paragrahvidest kubisevaid kirju saata ning hüvitise maksmisest kõrvale hoida."

Kuidas vaidlus lõpeb, on võimatu ennustada. Üks mis kindel - masu toob sedasorti kirglikke kindlustusvaidlusi kaasa veel väga palju.