Kodumaise ettevõtluse lipulaevad

Vana tõetera ütleb: kapitalil pole rahvust, küll aga kapitalistil. Ekspress uuris, millised on Eesti suurimad eestlaste omanduses olevad ettevõtted.

Eestis tegutseb umbes 35 000 ettevõtet. Neli viiest on pisikesed, kuni kümne töötajaga firmad, mis annavad tööd umbes igale viiendale tööealisele eestlasele. Suuri kodumaiseid ettevõtteid jääb järele üha vähem. On tavaline, et kui ettevõtte kasvab piisavalt suureks ja tal läheb hästi, tekib talle hulgaliselt välismaiseid kosilasi.

Uurides Äripäeva möödunud sügisest ettevõtete käibe edetabelit selgub, et suurem osa esisaja kohtadest kuulub välismaalastele. Mida suurem firma, seda tõenäolisemalt on välismaalased selle üles ostnud. Kodumaise osalusega tublid firmad on pigem väikesed.

Ettevõtlusvaldkonnad, mis on lootusetult väliskapitali kätte läinud, on pangandus, kindlustus ning kütuse jaemüük. Samuti on välismaalaste omanduses paljud suured ehitus-, tööstus- ja tootmisettevõtted. Eestlaste käes on põhiliselt kaubandusettevõtted, aga ka toiduainetööstused, ehitusfirmad.

Kodumaise kapitaliga firmadest suurimatena paistavad silma eelkõige osaliselt või täielikult riigile kuuluvad ettevõtted. Kõige suurem neist on mõistagi sajaprotsendiliselt riigile kuuluv Eesti Energia, aga Eesti oludes võimsad on ka energiafirma tütarettevõte Eesti Põlevkivi, Tallinna Sadam, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Eesti Post.

Tänavu märtsis lõppenud majandusaasta jooksul teenis Eesti Energia 6,2 miljardi kroonise käibe juures 674 miljonit krooni kasumit. Omakapital on 13,1 miljardit krooni, seega veerand kogu Eesti ettevõtjate omanduses olevate ettevõtete kapitalist. Aasta varem olid näitajad 5,9 miljardit ja 523 miljonit. Töötajaid on ettevõttes alla 10 000.

Omakorda sajaprotsendiliselt Eesti Energiale kuuluv kaevandusettevõte Eesti Põlevkivi pööritas 2003 märtsist 2004 märtsini väldanud majandusaasta jooksul 1,82 miljardit krooni ja teenis selle pealt 182 miljonit krooni puhaskasumit. 

Ettevõte	Põhitegevusala	Omanik/suurimad osanikud	Käive ja kasum	Töötajaid	Oluline info
Tallink	Laevatransport	Enn Pant	3,39 miljardit, 311 miljonit krooni		Möödunud aastal teenindas laevafirma veidi alla kahe miljoni reisija ja vedas üle lahe üle 200 000 auto.
Merko	Ehitus, kinnisvaraarendus	Toomas Annus, Tõnu Toomik, Viktor Mõisja	3,1 miljardit, 295 miljonit krooni	636, keskmine palk ligi 18 000 krooni kuus	Balti riikides tehti mullu ehitustöid 71 miljardi krooni eest. Merko töö on näiteks Viru keskus ja Riias Hansabankase peahoone, praegu on lõpetamisjärgus võimas KuMu hoone. Kuigi 80 protsenti käibest tuleb kodumaalt, laekub üha suuremaid tellimusi ka naaberriikidest, viimasel ajal on keskendutud tegevuse edendamisele hiiglaslikul Venemaa turul.
BLRT Grupp	Laevaehitus ja -remont	Fjodor Berman, Valeri Kovalenko, Mihhail Gnidin	1,8 miljardit, 293 miljonit krooni (2003)	3700	Suurem osa 1996. aastal erastatud ettevõtte toodangust läheb ekspordiks. Koos Läti ja Leedu tütarettevõtetega kuulub kontserni ligi 60 ettevõtet. Viimastel aastatel on loodud sadu uusi töökohti. Paljud uued töötajad on küll olnud Ukraina päritolu keevitajad, kes asunud tööle nii Eesti kui ka Leedu tehasesse.
Tallinna Kaubamaja	Kaubandus	Andres Järving, Enn Kunila, Jüri Käo	2,1 miljardit, 99 miljonit krooni		Viimane suur saavutus on "Tallinna Ülikooli" rajamine Tartu südalinna. Toidupoekett Selver võtab käibest lõviosa – 1,47 miljardit. Viimati rüütati tänavu aprillis Selveri värvidesse Tirsi hulgilaod Tartus, kokku on Selvereid nüüd 15.
Silberauto	Mercedeste, Chryslerite ja Mitsubishide maaletoomine ja müük	Väino Kaldoja	1,5 miljardit, 57 miljonit krooni (2003)		Tunnistati 2003. aasta majandustulemuste põhjal Eesti konkurentsivõimelisimaks kaubandusettevõtteks. Automüüjal on müügiesindused ka Leedus.
Mark Oil	Kütuse hulgimüük	Jaan Soomets	1 miljard, 10,5 miljonit krooni	11	Müüs mullu 161 miljonit liitrit kütust.
Reval-Oil	Kütuse hulgimüük	Albin Tituk, Mare Kolsar	870 miljonit, 19 miljonit krooni	1	Müüs mullu üle 137 miljoni liitri Venemaalt ja Valgevenest, aga ka Leedu Mažeikiai tehasest pärit kütust.
Liviko	Alkohoolsete jookide tootmine	Andres Järving, Enn Kunila, Jüri Käo	650 miljonit, 29 miljonit krooni (2003)		NG Investeeringute tandem, kes olid varem üles ehitanud Kaubamaja ja müünud Norma rootslastele, ostis üsna kehvas seisus viinatööstuse viis aastat tagasi. Praegu on Liviko konkurentsitu juht kangete jookide turul.
Tallinna Piimatööstus	Piimatöötlemine, mahlade valmistamine	Oliver Kruuda	606 miljonit, 28 miljonit krooni (2003)	450	Tütarettevõte Kohuke toodab, nagu nimigi ütleb, magusaid glasuurkohukesi.
Kalev	Maiustuste tootmine	Oliver Kruuda	624 miljonit, 17,2 miljonit krooni (juuni 2003- juuni 2004)	712	Veel Tallinna kesklinnas Pärnu maanteel asudes kuulutas Kalev katusel lehviva trikolooriga uhkelt oma kodumaist päritolu. 2004. aasta võtmesõnaks jäi Kalevile mõistagi liitumine Euroopa Liiduga ning kordi kallimaks läinud suhkur. Seetõttu näitavad paljud näpud Eestile kaela sadanud suhkrutrahvi peasüüdlasena just Kalevi peale. Kalev tegi ettepaneku Euroliidu suhkrurežiimi muuta ning alandada hinda kolme aastaga kolmandiku võrra. Kalevil on tootmisüksused Paides ja Jõhvis, oma kinnisavaraettevõte ja kohvik Maiasmokk. Hoolimata Jüris asuvasse uude tootmishoonesse kolimise järel kõikunud kvaliteedist valiti Kalev möödunud aastal Eesti mainekaimaks ettevõtteks.
Levadia Ekspress Grupp	Metalli hulgimüük Ajalehtede ja ajakirjade kirjastamine	Viktor Levada, Nadežda Levada Hans H. Luik	590 miljonit, 77 miljonit (2003) 512 miljonit, 21,7 miljonit krooni		Tuntud pigem samanimelise jalgpalliklubi järgi. Lisaks põhitegevusele tegeleb Levadia näiteks ka juuksuriteenuste pakkumisega. Suurim Eesti kapitalil põhinev meediaettevõte, omandas hiljuti Rahva Raamatu kauplusteketi ja raamatute hulgimüügifirma Raamatuvaramu.

Rootsi aeg pole veel tagasi

Eesti väärtpaberite keskregistris arvele võetud aktsiaseltsidest kuulus 1. mai seisuga 62 protsenti Eestis registreeritud ettevõtetele (Hansapank on tulemustest välja arvatud). Selliseid ettevõtteid on kokku 5153. Neist 4836 on üle poole Eesti omanike omanduses ning 4429 kuuluvad sajaprotsendiliselt eestlastele.

Eestlased on kokku oma ettevõtetesse paigutanud 51 miljardit krooni. Järgmisel kohal on rootslased, kellele kuulub 14 miljardi krooni eest Eesti ettevõtete aktsiaid. Kolmandal kohal on viie miljardiga soomlased.

Börsifirmade seas on eestlastest omanike osakaal tagasihoidlikum. 40 protsenti ettevõtete osakutest on eestlaste käes, tihedalt on kannul rootslased (38 protsenti), seitsme protsendiga järgnevad Soome ja Ameerika Ühendriigid.

Allikas: HEX