Kodused HIV-testrid eestlastele esialgu kättesaamatud
USA Toidu- ja Ravimiamet tahab lasta apteekides vabamüüki rasedustesti meenutava seadme, mis võimaldab 20 minutiga teada saada, kas inimene on nakatunud HI-viirusega. USA ettevõttes OraSure Technologies toodetud OraQuick Advance’i testi kasutatakse juba tervisekeskustes ja arstikabinettides.
Eestis poleks selliste testrite vabamüük põhjendatud, ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Triinu Tikas. “Kui noor inimene, kes on olnud riskisituatsioonis, hakkab endale ilma igasuguse nõustamiseta sellist testi tegema, siis positiivse vastuse korral võivad psühholoogilised tagajärjed olla ettearvamatud,” viitab ta võimalusele, et nakatunu võib testi tulemust valesti mõista või koguni järelemõtlematult endale käe külge panna.
Kuigi aids ei ole tänaseni ravitav haigus, võivad seda põdevad inimesed elada korrapäraselt ravimeid manustades rahulikult aastakümneid.
Ministeeriumi ametniku hinnangul on praegused võimalused haiguse tuvastamiseks täiesti piisavad. Nakatumist kahtlustav inimene saab anda vereproovi anonüümses kabinetis. Tulemus antakse teada päev või paar hiljem.
Apteek1 ketti haldava ravimite hulgimüüja Tamro
turundusdirektor Ester
Eomois leiab, et kuigi
tänapäeva apteegi kontseptsioon on olla kliendile võimalikult
lähedal, on see valdkond Eestis niivõrd karmilt reguleeritud,
et rohupoed ei saa oma suvast lähtuvalt kliendile mugavamat lahendust
pakkuda. “Samamoodi võib küsida, palju neid käib kabinettides
testi tegemas,” arvab Eomois kahtluste kohta, kas kodused testitegijad saaksid
apteekrilt piisavalt nõu.
Koledad arvud
Kuigi ametliku statistika järgi on Eestis viirusekandjaid 5000, hindab ÜRO aidsivastane programm UNAIDS, et tegelikult võib HIVi kandjaid olla kuni üks protsent elanikkonnast ehk iga sajas täiskasvanu. See pole küll nii hull kui näiteks Botswanas, kus viirust kannab üle 40 protsendi kodanikest, kuid naaberriikidele annab Eesti oma näitajatega silmad ette.
Aastate jooksul on Eestis surnud 120 HIV-positiivset, enamik neist küll õnnetusjuhtumite või narkootikumi üledoosi tagajärjel. 48 inimest olid surres aidsihaiged.
Tikas märgib, et narkomaanid pole nagunii kontingent, kes läheks apteeki endale kodust testrit ostma. “Meie eesmärk on pigem suurendada anonüümsete kabinettide väljasõite nendesse kohtadesse, kuhu nad nagunii tulevad,” ütleb ta. Eestis on praegu 21 ametlikku süstlavahetuspunkti.
Ameeriklased loodavad, et kodune seade võimaldab neil tuvastada 300 000 viirusekandjat, kes pole oma haigusest teadlikud. Sellised inimesed põhjustavad igal aastal 65 protsenti nakatumistest. Inimesed, kes on oma nakkusest teadlikud, levitavad seda edasi märksa väiksema tõenäosusega. Samas ei vaevu iga kolmas kliinikus tavalist aidsiproovi teinud kodanik tulemuste küsimiseks tagasi helistama.
Kabinetti tuleb minna ikkagi
Kodusel testil on siiski omad nõrgad küljed, tunnistab ka tootjafirma. OraSure’i finantsjuhi Ron Spairi sõnul on test küll 99 protsendil juhtudest täpne, kuid positiivse tulemuse korral tuleks kindlasti lasta arstil teha täiendavad proovid, vahendab Graphic News.
Varem on Föderaalne Toidu- ja Ravimiamet kiitnud heaks vaid ühe koduse HIV-testri. Home Health Access Corpi toodetavad kodused sõrmest võetavad vereproovid tuleb siiski saata uuringuteks laboratooriumisse, kust jagatakse tulemuste kohta infot telefonitsi mitme päeva pärast.
Teiseks ei suuda test tuvastada alles üsna hiljuti nakatunut. Nii terves maailmas tuntud HIV-1 kui ka põhiliselt Lääne-Aafrikas leviva HIV-2 haigustüve antikehad tulevad uuringutes esile alles mitu nädalat pärast nakatumist.
Tikas lisab, et kindlasti jälgib Eesti huviga, milliseid tulemusi ameeriklased testrite vabamüüki lubamisega saavutavad.